Autor: Eva Kiisler • 6. september 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

14. septembril kohtuvad mõjukamad Eesti ehitusmaterjalide tootjad konverentsil Materjalitootjate äriplaan 2018.

Kaspars Pacēvičs räägib konverentsil ehitusturu hetkeseisust ja ehitusmaterjalitootjate väljavaadetest Eesti ja Läti turgudel.  Ettekandest saad teada, kui suurt rolli mängib ehitusmaterjalide osas piiriülene kaubandus Balti riikide ja Soome vahel ja millised on materjalisüsteemide kasutamise head tavad Balti riikides. 

Pane ennast kirja SIIN. 

Milles seisnevad Eesti ja Läti ehitusturgude peamised erinevused?

Viimase kahe aasta vältel on Eesti ehitusturg olnud väga stabiilne võrreldes Lätiga, kus viimase kahe aasta jooksul on ehitusturg seoses eurofondide rahastuse vähenemisega kokku tõmbunud.

Olete välja öelnud mõtte, et ehitusmaterjalist võib saada alkoholi järel piirikaubanduse järgmine ohver. 

Elame avatud majandusruumis ja peame mõistma, et riigipiiri lähistel elavad inimesed teevad oste ka väljaspool koduvabariiki, kui seal on hinnad soodsamad. Kui Eestis on mõned kaubad odavamad, tulevad Soome ja Läti inimesed Eestisse. See on normaalne, et kuskil on alati midagi odavam. Valitsuse asi on hoolitseda, et nende kaupade pealt üldiseks hüvanguks maksuraha koguneks.

Lätist ostetud ehitusmaterjalide puhul on piirikaubandusest märke jaemüügis. Suuremate koguste puhul takistab seda keeruline logistika, vähemalt kuivsegude sektoris, kus kohalik pakkumine on tugev. Siiski peame meeles hoidma, et Balti riikide majandus on väga integreeritud, mis tähendab, et ka ehitussektoris on kaupade liikumine hõlbus. Samal ajal on teada, et ehitusmaterjale viiakse omakorda Eestist Soome.

Kuna Eestis on ehituses palgad kõrgemad, on Eesti Läti päritolu tööjõule küllaltki atraktiivne.

Eestlased ongi praegu väga orienteeritud ekspordivõimaluste leidmisele. Aga lätlased?

Olukord on väga sarnane. Läti tootjad ja ehitajad töötavad paljudel turgudel, mis tähendab nende ettevõtetele suuremat stabiilsust ja kvaliteetsemat toodangut. See on hea, sest koduturule lisandub uut oskusteavet.

30% turuosaga on Sakret kuivsegude osas Eestis turuliider. Millised on ettevõtte eesmärgid ja plaanid 2018. aastaks?

Kümme aastat Eestis tootnuna oleme välja kujundanud kindla kliendibaasi ja teinud pingutusi pakkuda uusi ning uuenduslikke tooteid. See on end ära tasunud. Oleme teadlikud, et kuivsegude segmendis on tugev konkurents, seega ootame 2018. aastal stabiilset arengut.

Meie peamine eesmärk on suurendada praegust tootevalikut suurema lisandväärtusega toodete poole. Töötame aktiivselt, et suurendada eksporti meie peamistele välisturgudele Skandinaavias ja Lätis. Soovime kasutada rohkem personali, eriti oma laboratooriumide arendamisel, et olla võimelised pakkuma uusi tooteid.

Täispikkuses intervjuud Kaspars Pacēvičsiga saad lugeda septembri keskel ilmuvast ajakirja Ehitaja septembrinumbrist.