Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merkol ja KMGl valmis trammitee pikendus lennujaamani
Eile avati pidulikult Tallinna lennujaama viiva trammitee pikendus. Trammitee ja tunneli ehituse peatöövõtja on AS Merko Ehitus Eesti ning KMG Inseneriehituse AS. Ligikaudu 700 meetrisel rööbastee avamine muudab Tallinna kõige hõlpsamalt ligipääsetava lennujaamaga pealinnaks Euroopas.
Tallinna tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul on lennujaama viiva trammitee pikenduse näol tegemist rajatisega, mis muudab oluliselt linna senist logistikat. „Lisaks kiirele ühendusele kesklinna ja lennujaama vahel annab see ka uued arenguperspektiivid Ülemiste Cityle. Kui viime tulevikus trammitee sadamasse ja ühendame kaks Eesti peamist akent Euroopasse, oleme saavutanud täiesti unikaalse olukorra, mis tõstab linna atraktiivsust nii reisisihina kui mugavat transiiti pakkuva olulise liiklussõlmena,“ sõnas Aas ja lisas, et pikendus valmis nõnda kiiresti tänu linna ja riigi sujuma hakanud koostööle.
Tööd 4. trammiliini viimiseks lennujaamani käivitusid läinud aasta augustis. Trammitee pikendus algab Peterburi maantee äärde rajatud pöördekanjonist, kulgeb tunnelis raudtee ja Suur-Sõjamäe tänavate alt läbi, jõuab süvendis tõustes Keevise tänaval taas maapinnale ning lõpeb tagasipöörderingiga lennujaama juures.
Tunneli 150 meetrise suletud osa ja 125 meetri pikkuse rambi rajamisel teisaldati ca 10 000 m3 hüdrovasaratega purustatud paasi ja 6000 m3 pinnast. Valati või monteeriti kokku ca 1000 m3 betooni, millele lisanduvad trammiteed ja kandekonstruktsioonid mahuga ca 700 m3.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööd lennujaama trammiliiniga külgneva avaliku ruumi heakorrastamisel jätkuvad novembrini. Tehakse haljastustöid, kõnniteekatendite paigaldamist ning pargiala ehitustöid vastavalt Keevise tänava disainprojektile. Tööd jätkuvad ka lennujaama tagasipöörderingil asuval linnaväljakul ning lennujaama peatusehoone ja Lennujaama tee põhjapoolse haru ehitusel. Lisaks rajatakse statsionaarne liikluskorraldus ja välisvalgustus.
Regulaarne trammiliiklus Tallinna Lennujaama algab homsest, 1. septembrist.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.