Tööohutuse eiramine võib tuua hiigeltrahvi

Tööinspektsioon saatis reedel sotsiaalministeeriumile töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ettepanekud, mis väljendaksid täpsemalt väärteopoliitikat töökeskkonna valdkonnas. Selle järgi oleks töökohale või -vahendile kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest tööandja poolt karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 32 000 eurot, kirjutas Postimees.

Samasugused karistused ootavad tööandjat ka juhul, kui rikkumisega kaasnes oht töötaja tervisele või elule või kui töötaja juhendamise või väljaõppe korraldamata jätmisega kaasnes raske tervisekahjustus või surm.

Ka tööõnnetuse või kutsehaigestumise uurimata jätmise või kirjaliku raporti koostamata jätmise eest ootaksid inspektsiooni ettepaneku põhjal tööandjaid samasuured karistused.

Praeguse seisuga on tööohutuse ja töötervishoiu nõuete rikkumise maksimaalne trahvimäär 2000 eurot. “Seda on vähe, kuid kui seda järjepidevalt rakendada, siis väheneks ettevõtete arv, kuhu inspektor peab iga nädal minema,” rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töökeskkonna järelevalve ja arengu alal Apo Oja Äripäevale. 

Oja sõnul vajaks rangemat pilku ka valitsuse määrus “Nõuded ehituses”. Loe pikemalt SIIT.

Mullu teatasid firmad 5081 tööõnnetusest. Aastaga kasvas see 282 juhtumi võrra ning tõusu oli näha kõikides raskusastmetes. Valdavalt lisandus kergeid juhtumeid, kuid rohkem oli ka raskeid õnnetusi. Surmaga lõppenud tööõnnetuste arv oli viimase kümnendi suurim.

Eelmisel aastal paistsid raskete tööõnnetustega tema sõnul silma elektritöödega tegelevad ettevõtted ning seetõttu on inspektsioon tänavu selles sektoris järelevalvet suurendanud. Loe pikemalt SIIT.