Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tehnikaülikooli sisseastujate tase on mullusest kõrgem
"Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulevate tudengite tase on varasemaga võrreldes tõusnud," nentis TTÜ õppeprorektor professor Hendrik Voll. "Eriti valmistab rõõmu see, et TTÜsse soovis tänavu õppima tulla tervelt 30 gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanut enam kui eelmisel aastal."
Volli sõnul on TTÜ seadnud endale eesmärgiks olla just parimate gümnaasiumilõpetajate esimene valik haridustee jätkamiseks. "Tallinna Tehnikaülikooli vastuvõtulävendid on Eesti ülikoolidest kõige rangemad ning tõstsime neid tänavu veelgi," rääkis Voll. "Vaatamata kõrgetele lävenditele ning asjaolule, et laia matemaatika riigieksami tegijaid oli sel aastal tervelt 444 võrra vähem kui eelmisel aastal, on rõõm tõdeda, et Tallinna Tehnikaülikooli tervikuna tuleb õppima sama palju tudengeid kui eelmisel aastal."
Tehnikaülikoolile esitati kokku 8181 kvalifitseeruvat avaldust, esimeses astmes õppimiseks esitati 5202 avaldust, magistriõppes 2567 ja doktoriõppes 412 avaldust.
Populaarsemad olid sarnaselt varsematele aastatele majandusteadustega seotud erialad, samuti IT erialad.
Õppima tuleku on 20. juuli seisuga esimeses astmes ja magistriõppes kokku kinnitanud 3302 tulevast üliõpilast. Välisüliõpilaste vastuvõtuprotsess toimub aktiivselt veel kuni septembri lõpuni, siis selgub ka lõplik vastuvõetud üliõpilaste hulk. Eelmisel aastal immatrikuleeriti kõrghariduse esimese astme õppesse 2016, magistriõppesse 1338 ja doktoriõppesse 71 üliõpilast.
TTÜ vastutab eelkõige inseneride ja tehnikateadlaste järelkasvu tagamise eest Eestis. Ülikoolis on 700 õppejõudu ja rohkem kui pooltuhat teadustöötajat, TTÜ vilistlaste arv ulatub 70 000-ni.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Vaata galeriid hoonete avamisest!
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele