Tartu saab ujuva ristimismaja

Ristimismaja idee sündis soovist seada tudengitele ülesandeks objekt, mis ei oleks järjekordne "põnev" puitinstallatsioon, vaid looks lisaväärtust läbi tugevate traditsiooniliste piirangute. 24 ruutmeetri suurune hoone vastab kõikidele Eesti Apostliku Õigeusu kiriku ristimisrituaali vajadustele ning seda jääb edaspidi kasutama Tartu Pühade Aleksandrite kirik.

Tartlased saavad ujuvat hoonet ka edaspidi sealsamas Lodjakoja kõrval imetleda. Ebatavalise objekti ehitamist juhendas juunis toimunud töötoa käigus tuntud Soome arhitekt Sami Rintala, kes tuli Eestisse EKA sisearhitektuuri osakonna kutsel. 

Ristimismaja kerkis sisearhitektuuri osakonna esmakursuslastele mõeldud vabaaine "Sakraalruum" käigus. Õpituba kestis kõigest viis päeva ning intensiivne protsess algas tudengitele õigeusu sakraalruumide ja sümboolika põhiteadmiste omandamisega. Koos juhendajatega analüüsiti ristimisprotsessi tehnilist ja tähenduslikku poolt, kuulati loenguid ja uuriti liturgia elemente.

Kuna ristimismaja taheti algusest peale ehitada veepinnal ujuvana, siis õppisid tudengid tundma ka ujuva puitkonstruktsiooni tehnilisi põhimõtteid; kuna objekt ehitati algusest lõpuni ise valmis, siis said kõik esmakursuslased kätte elementaarsed oskused ehituspuusepa ja sepatöö valdkonnas. 

EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja Hannes Praks selgitas, et õigeusu traditsiooniline ristimine on jõeristimine, mille käigus ristitav kastetakse pealaeni pühitsetud jõevette: "Tartus ongi nii ristitud, kuid kuna ristimine on siiski intiimne protsess, on seda parem teha varjatumalt, intiimsemas ruumis. Seega valisime ujuva parve, mille põhjast viib redel Emajõe voogudesse.

Protsessi käigus oli näha, et tudengid olid seatud rituaalsete piirangutega silmnähtavalt jännis ja pidid oma disaineri ja arhitekti ego nähtavalt alla suruma. Õppejõu ja juhendajana olen sellise asjade seisuga ülimalt rahul."

Kuna sisearhitektuuri osakonna eesmärgiks on õpetada tudengitele konteksti lugemise oskust, ja selle põhjal funktsionaalse ruumilahenduse loomist, siis on lõpptulemus tugevalt mõjutatud õigeusu vormikeelest ja ristimisrituaalist.

Tudengeid juhendanud Sami Rintala kommenteeris ristimismaja vormi nii: "modernistide vaimust kantud arhitektuurikoolid ei oleks sellist objekti luua lubanud, ristimismajal on ometi viilkatus ja üsna traditsiooniline kuju". Rintala nägi aga just selles väärtust, et tudengid julgesid ruumi läbi traditsiooniliste võtete komponeerida.