30. mai 2017
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kodumaja lugu – ettevõtte tõusud ja mõõnad ning plaanid uue juhi all

Maailma kõrgeim puithoone Bergenis.
Foto: Maris Tomba/Eesti Puitmajaliit
Kodumaja on pika ajalooga Eesti ehitusettevõte, mis pole kaugeltki sündinud, hõbelusikas suus. Aastate jooksul on maitsta saadud magusaid võite ja kogemustega rikastavaid lüüasaamisi ning püstitatud ka muljetavaldavaid rekordeid. Täna on Kodumajas alanud uus põnev ajajärk uue juhataja eestvedamisel.

Alates 1. maist 2017 on Kodumaja ASi pikaajaline juhatuse esimees Lembit Lump ettevõtte nõukogu esimees. Uueks juhiks on Kodumaja pikaajaline aktsionär ning juhatuse liige Andrus Leppik. „Minu jaoks tähendab see tööd meie teises majas ja vabamat töögraafikut, aga eks näis, kuidas kõik reaalselt hakkab olema,“ ütleb Lembit Lump.

„Kui oled pea 23 aastat igapäevaselt kõigi otsuste juures olnud, siis ei ole tõenäoliselt lihtne tagasi tõmmata, kuid saame sellega kindlasti hakkama.“ Kodumaja sai alguse aastal 1995, kui Hansapanga asutanud ettevõtjate sõpruskond leidis käes olema õige aja investeerida tootmisse ning Olari Taal tegi Lembitule ettepaneku tulla uut majaehitusettevõtet käivitama.

Idee tundus põnev ning motivatsioonipakett piisav ning nii sai varem Tartu Raudbetoontoodete Tehases ja ettevõtete grupis nimetusega „Tartu Maja“ peainseneri ja peadirektorina töötanud mehest alates 1. juunist 1994 Kodumaja esimene töötaja. Andrus Leppik liitus ettevõtmisega 15. aprillist 1996. Alguses oli paralleelselt tegutsemas suisa kaks sarnase nimega  ettevõtet: Kodumajatehase AS Tartus, mis pidi tegelema elamute tootmisega ja Kodumajagrupi AS Tallinnas, mille põhitegevuseks oli kinnisvaraarendus.

Mõte oli ju suurepärane: üks ettevõte valmistab kinnistud ette ja tegeleb elamute müügiga, teine ehitab kruntidele individuaalelamuid. Ent kahjuks või õnneks ei hakanud see koostöö toimima ning Tartu ettevõte  pidi leidma endale ise oma väljundid turule. Kodumajagrupi AS aga lõpetas oma tegevuse mõned aastad tagasi. 

„Käivitamine oli väga suur väljakutse ja oli olemas reaalne tõenäosus, et me ei saa hakkama. Ostsime Tartu Majalt ära neile mittevajalikud hooned, võtsime laenu, tegime hooned korda ja tahtsime hakata tootma. Aga me ei olnud valmis selleks, et meil polnud tellimusi,“ meenutab Lembit Lump, tunnistades, et peast käis läbi ka mõte äsjaalustatud ettevõte enne suuremat kahjumit sulgeda.

„Aga mu enda raha oli seal liiga palju sees! Vanemad andsid mulle oma maja müügist saadud raha ning ma ei tahtnud selle kaotamisele mõeldagi. Otsisime tööd ning kuna Eestist me seda ei leidnud, tekkis mõte hakata tegelema ekspordiga.“

1996. aastal kohtus Kodumaja juhatus Norra ettevõtjatega, mille eesotsas olev taibukas insener tegi ettepaneku: miks toota individuaalelamuid, kui nii hea ehitusviisi ja –kvaliteedi juures võiks ehitada suuremaid maju? Ja lubas hea pakkumise korral lüüa käed 21 korteriga elamu ehitamiseks. „Valikut polnud,“ nendivad Lembit Lump ja Andrus Leppik, muiates, et ega tegelikult alguses polnud neil aimugi, mida korruselamu ehitus tehases toodetud ruumilistest elementidest võiks tähendada.

Lepingu koostamine võttis aega päevi, kuid enne norralaste lahkumist Eestist sai esimene reaalne leping Tallinna Lennujaamas napilt enne lennuki õhkutõusmist allkirjastatud. See oli esimene samm eramajaehitusest loobumise ning korruselamutele orienteerumise poole.

Lembit Lump
Foto: Jassu Hertsmann

Raske on võita usaldust, kui oled kohalike jaoks pärit kosmosest

Norra inseneri näpunäidete järgi said esimese korruselamu elemendid valmis ning mehed sõitsid Norra neid paigaldama.

„Hoone pidi tulema polaarjoonest 200 kilomeetrit põhja poole, ookeani kaldale. Me ei olnud aga arvestanud sealse kliimaga! Polaaröö, tuul, vihm, lumi, rahe, tormid… ja kõik samaaegselt. Soovides teha kaasa algusest peale kogu ahela alates joonistest kuni püstitamiseni, lõime Andrusega ka ise majaehituse juures kaasa. See oleks isegi kogemustega ehitaja jaoks olnud karm, kuid saime hakkama ning oleme oma kvaliteedi üle väga uhked – korruselamu seisab tänaseni püsti, oleme seda vaatamas käinud ja sealsetelt elanikelt vaid kiidusõnu kuulnud.“

Oma esimesest koostööst võttis Kodumaja edasiseks kaasa palju kogemusi: „Uuele turule sisenemisel peab olema erakordselt kannatlik ja töökas. Mida kallim on müüdav toode ja teenus, seda kannatlikum ja töökam! Klienti ei tohi jätta oma muredega kunagi üksi ning oluline on hoida pidevat kontakti.

Meie algus oli seda keerulisem, et tollal tundusime Skandinaavia inimeste jaoks justkui Kuu pealt olevat ning raske oli usaldust võita. Paljud soovisid kõigepealt mõned aastad kõrvalt vaadata, mis saab meie ettevõttest ja meie poolt ehitatud elamutest ning kuidas suhtume klienti pärast lepingu täitmist. Aga meie põhimõte on alati olnud, et vastutusest kõrvale ei hiilita ning vigu ei peideta.

Läbisime „katseaja“ – nähti, et me ei anna alla ning tööd hakkas tulema,“ räägib Lembit Lump. „Kõige olulisem on võõral turul tegutseda kohalike reeglite järgi. See on nagu ilm, mille vastu ei saa võidelda: seadused, normid, standardid ja järelevalve karmistuvad pidevalt, kusjuures „omadele“ lubatakse rohkem apse kui „võõrastele“.“

Järjest valmisid Norras esimene neljakorruseline puitkarkasselamu, seejärel esimene viiekordne korruselamu. Aastal 2001 kasvasid mahud järsult üle kahe korra, konkurendid hakkasid Kodumajas ohtu nägema ja muutusid rahutuks, millele andis hoogu juurde mõned aastad hiljem uue tehase ehitamiseks alanud ettevalmistustööd.

Ellu jäävad need, kes suudavad muutuda koos turuga

2007. aasta lõpus õnnestus Kodumajal saada jalg ukse vahele Taanis, kus võideti järjest mõned suured hanked ning aastatel 2006-2007 investeeris Kodumaja uude tehasesse 15 miljonit eurot. Ja siis tuli masu. „See oli keerulisem, kui oskasime oodata,“ tunnistab Andrus Leppik.

Kodumaja kärpis personali üle 50%, muutis tootmist efektiivsemaks, arendas tooteid ja tarnet, kuid ikkagi tõi masu kaasa mahtude ja käibe vähenemise üle viie korra. Olulisel määral aitas sellele kaasa ka Norra krooni oluline nõrgenemine tollal kasutusel olnud Eesti krooni suhtes.

Aga edu taastus ja olulisel määral aitas sellele kaasa toodete ja teenuste lisaväärtuse tõstmine suurema vastutuse võtmise näol. Kui seni oli kasutatud majaelementide transpordil ja kokkupanekul sihtriigi tellija abi, siis nüüd võttis selle kõige eest vastutuse Kodumaja.

„Me ei tundnud turge ning olime harjunud, et tellija korraldas kraanad, tellingud, laeva- ja maanteetranspordi, ehitajate majutuse. Aga olgem ausad – pole just ülearu kliente, kes tahaksid sellega muude tööde kõrvalt tegeleda. Nii hakkasimegi ise kõike tegema. Olukorraga peab oskama kohaneda.“

Aastal 2010 algas uus tõus ning täna võib öelda, et vaatamata 2009. aasta raamatupidamislikule kahjumile, oli tegelikult tegemist kõige „kasumlikuma“ perioodiga Kodumaja senises ajaloos.

Ehitus on kohalik äri

Eksport moodustab üle 95% Kodumaja ettevõtete müügitulust. Mahud, mida üks Eesti ehitusettevõte ekspordib, on Eestis suurimad. Rääkimata sellest, et eksport toimub Põhjamaadesse, mis ei ole lihtne turg. Täna on Kodumaja eesmärk korrata Norra edu Rootsis.

„Ehituse kohta öeldakse, et see on kohalik äri. Me ei saa mujal riikides öelda, et „aga meil tehakse nii“ – see ei huvita neid. Oleme Norra ehitanud üle 5600 eluruumi, aga kui sellest Rootsis räägime, katkestavad rootslased meid poolelt sõnalt, küsides, et mida me Rootsis teinud oleme? Ja kui klientidele tundub, et oleme liiga kallid, siis peame oskama seletada, miks ja mille arvelt. Oleme pika visiooniga ettevõte ega taha kuskilt järele anda. Tahame ehitada mugavaid ja turvalisi maju, mis oleksid alati normidest sammuke paremad. Kui kuskilt järele anda, maksab see kätte – kui mitte viie, siis 10 aasta pärast.

Kuna Kodumaja on oma põhivarasse nii palju investeerinud, ei ole meil plaaniski pildilt kaduda,“ räägib Lembit Lump. Talle meenub ammune ametiühingute esindajate külaskäik, mille käigus pakuti, et nad moodustavad ametiühingu, et Tartu ühe suurema tööandja töötajatel oleks parem elu.

„Ütlesin, et me hoolitseme ise oma inimeste eest, aga nad olid ikkagi skeptilised. Jutu sees sai siis räägitud, kuidas Kodumaja on investeerinud oma põhivarasse ja töötajatesse kümneid miljoneid eurosid, mis tähendab, et me ei ole nii rumalad, et arvaksime, et oma töötajateta hakkama saaksime!“

Täna töötab Kodumaja ettevõtetes 570 inimest ja töötajate arv kasvab. Andrus Leppik lisab, et enamasti läheb ettevõtetel alati kehvemini, kui on planeeritud ka kõige konservatiivsemas stsenaariumis, kuid siin on oluline vastu pidada ja mitte loobuda.

„Kui teid saadetakse uksest välja, siis proovige aknast tagasi pugeda. Klient peab tajuma, et tahate talle müüa, mitte et tema tahab teilt osta. Laua taga istumine ja „aktiivne kliendi ootamine“ ei ole kindlasti hea müügi- ja turustamismeetod. Ja kui klient ongi rahulolematu, on see reeglina põhjusega – ei ole mõtet kulutada energiat ja aega vandenõuteooriate otsimisele, vaid tuleb vaadata peeglisse! Maksejõuline klient eelistab töö asemel vaba aja nautimist ehk talle peab andma võimaluse koostööd nautida ning valikuid teha, mitte aga temalt pidevalt nõu küsida.“

Kodumaja alustas aastast 2001 pidevat viieaastase perspektiiviga visiooni koostamist, kus on kirjeldatud nii eesmärgid kui ka teekond, kus järgmistel aastatel plaanitakse olla. Kord aastas vaadatakse numbrid ja plaanid üle, tehakse vajalikke korrektuure ning kooskõlastatakse ka aktsionäridega.

Täna kehtib visiooni 14. versioon aastateks 2017-2023 ning juhatuse liikmete sõnul mõjub selline selgete sihtide avaldamine nii aktsionäridele kui ka töötajatele väga hästi. Aastaks 2021 plaanib Kodumaja ületada näiteks 100 miljoni euro suuruse käibe, kuid visioonis pole see kirjas mitte lihtsalt numbri, vaid konkreetsete sammude ja teekonnana.

Lisaks aitab see ettevõtet fookuses hoida ja „ei“ öelda ebamõistlikele otsustele, sest tänase põneva ajastu ahvatlusi investeerida siia ja sinna tuleb uksest ja aknast. Kuigi eks ka Kodumajal on olnud nii-öelda rikastavaid kogemusi: näiteks aastatel 2007-2008 Venemaa turgu proovides said nad aru, kui hea on ikka Euroopas äri ajada. Kodumaja inimestele meeldib eksportida ka seepärast, et see säästab Eesti pisikese turu jagamisest teistega.

Seega saadakse kõigiga sõbrad olla, sest kelleltki ei võeta leiba ära. See õppetund saadi samuti võõrsilt: hakates ühes Norra piirkonnas väga palju ehitama, oli see kohalikele pinnuks silmas. Nii tehti strateegiline otsus: üheski regioonis ei tohi liiga suureks kasvada, sest see võib rikkuda kokkuvõttes ettevõtte atraktiivsust.

Andrus Leppik
Foto: Kodumajatehas

Kodumaja rekordid

Üks asi, milles Kodumaja veel teiste Eesti ettevõtete seast silma paistab, on nende rekordipüstitamise lembus. 1999. aasta novembris püstitati Norra esimene neljakordne puitkarkasselamu, mis rahuldas kõiki nõudeid, sealhulgas tulepüsivuse osas.

Projekt pälvis tähelepanu ja pärjati innovaatilisuse auhinnaga. 2003. aastal püstitatud esimene viiekordne korruselamu (taas Norras) oli tollal teadaolevalt esimene viiekordne puitkarkasselamu Euroopas. Kuus aastat tagasi valmis esimene maavärinakindel (kuni 5 magnituudi) viiekordne korruselamu Oslo kesklinnas, mis võitis ka Eesti Puitmajaliidu konkursi „Aasta Tehasemaja 2011“ ja millele omistati aastal 2013 Norra Parima Elamuprojekti tiitel.

Aastal 2012 valmis esimene Norra passiivelamu standarditele vastav ridaelamu. Ajalukku on Kodumaja kirjutatud ka muidugi tunamullu ehitatud maailma kõrgeima puitelamu ehitusega Bergenis, Norras. Elamul on 14 korrust, 62 korterit, spordisaal, katuseterassid jms. Ehitise kõrguseks on 52,8 meetrit.

Tegemist oli erakordse projektiga, mis sai väga suure rahvusvahelise tähelepanu osaliseks. „Sellised projektid sunnivad pingutama, arenema ning ajavad mugavustsoonist välja. Oleme vastupidiselt enamikule teistest puitmajaehitajatest valinud raskema tee ega ehita tüüpprojekte, kuid oleme oma valikuga väga rahul,“ kiidavad Lembit Lump ja Andrus Leppik, lisades, et tänasel päeval ei ole Kodumaja mitte ainult enam eluruumide ehitaja, vaid nende ehitusviisiga saab ehitada ka hooldekodusid vanuritele ja puuetega inimestele, muid püsikasutuseks mõeldud eluruume nagu tudengikorterid ja hotellid ning ka eriotstarbelisi ehitisi nagu töölisasulate ja kontorite moodulid, lasteaiad, koolid, puhkemajad jne.

Aastate jooksul on Kodumaja ehitanud üle 6600 eluruumi, neist veidi üle 200 Eestis ja 6400 mujal Põhjamaades. Täna on ettevõttel võimsust 1000 keskmise suurusega korteri ehitamiseks aastas, kuid lähiaastatel on kavas tehase võimsust juurdeehituse arvelt kasvatada.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785