Eliisa Matsalu • 13 aprill 2017

Kinnisvaraliidud: renoveerida tuleks veel 14 000 hoonet

Foto: Raul Mee

Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit pöördusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palol rahandusminister Sven Sesteri ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski poole seoses korterelamute rekonstrueerimistoetustega, milleks KredExi vahendid on lõpukorral ja ammenduvad renoveerimistempo jätkudes 2018. aasta alguses.

Liitude teatel saab rekonstrueerimistoetusteks eraldatud vahenditest uuendatud ligi 1500 elamut, kuid tegelik vajadus oleks tervikuna renoveerida veel ligikaudu 14 000 hoonet. 

Liidud paluvad pöördumisega arvestada nelja aasta eelarvestrateegias, mida valitsus parasjagu koostab. Nende hinnangul tuleks toetuste maksmise jätkamiseks kaaluda nii välisvahendeid kui ka laenuvõtmist.

"Korteriomanikud vajavad selgust, milliseks kujuneb riigi eluasemepoliitika pärast 2018. aastat: kas korterelamute rekonstrueerimisprogramm lõpeb enne väljakuulutatud 2020. aastat, kas korteriomanikele hüvitatakse toetuse taotlemise ettevalmistamiseks juba tehtud kulutused või kas riik siiski jätkab korterelamute rekonstrueerimise toetamist?" küsitakse pöördumises.

Liidud juhivad tähelepanu 2016. a sügisel avaldatud üleeuroopalisele Eurofoundi uuringule, millest selgus, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub veeklosett või tänapäevane pesemisvõimalus, samas suurusjärgus majades on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega. Analüütikute soovitus oli tervishoiukulude vähendamiseks majad riigi abil korda teha.

Pöördumises märgitakse, et rekonstrueerimistoetuse väljastamise ennetähtaegne lõpetamine tuleb suurele osale korteriomanikest ebameeldiva üllatusena. "Eriti ebaõiglane on see korteriomanike jaoks, kes kvalifitseeruvad toetuse saajate hulka alles peale korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist (ligi pooltes elamutes tekivad ühistud 01.01.2018.a.)," seisab kirjas.

Toetused mõjutavad ka ehitusettevõtjaid

Liidud juhivad tähelepanu, et korterelamute kaasajastamisel on välja arenenud ideaalilähedaselt toimiv koostöömudel, mis saab koos püsida üksnes riiklike toetuste abil. "Korterelamute rekonstrueerimistoetuste katkestamine mõjutaks ka ettevõtluskeskkonda, eriti aga neid ehitusettevõtjaid, kes on keskendunud innovaatiliste ja energiasäästlike lahenduste pakkumisele elamutes," kirjutatakse pöördumises.

Liidud on seisukohal, et olukorras, kus korterelamute rekonstrueerimisprogramm on olnud edukas, on alles kogumas hoogu ja kandnud eesmärki, mis omab Eesti ühiskonnas laiapõhjalist toetust, tuleb selle toetamist jätkata minimaalselt senises mahus, millisel juhul kasutusel olevad nõukogudeaegsed korterelamud kaasajastatakse lähima 15 aasta jooksul.

"Eluruumide erastamise tulemusena tekkinud laiapõhine korteriomanike sihtrühm ei ole suuteline seda ülesannet täitma riigi toeta. Lisaks soovime, et jätkuvad toetused ka üksikelamute renoveerimiseks ning seoses valitsuse plaanitava olulise gaasiaktsiisi tõusuga lähiaastatel laiendataks väikeelamute õlikatla vahetamise toetust ka elamutele, kus köetakse gaasiga."

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785