Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraliidud: renoveerida tuleks veel 14 000 hoonet
Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit pöördusid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palol rahandusminister Sven Sesteri ja tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski poole seoses korterelamute rekonstrueerimistoetustega, milleks KredExi vahendid on lõpukorral ja ammenduvad renoveerimistempo jätkudes 2018. aasta alguses.
Liitude teatel saab rekonstrueerimistoetusteks eraldatud vahenditest uuendatud ligi 1500 elamut, kuid tegelik vajadus oleks tervikuna renoveerida veel ligikaudu 14 000 hoonet.
Liidud paluvad pöördumisega arvestada nelja aasta eelarvestrateegias, mida valitsus parasjagu koostab. Nende hinnangul tuleks toetuste maksmise jätkamiseks kaaluda nii välisvahendeid kui ka laenuvõtmist.
"Korteriomanikud vajavad selgust, milliseks kujuneb riigi eluasemepoliitika pärast 2018. aastat: kas korterelamute rekonstrueerimisprogramm lõpeb enne väljakuulutatud 2020. aastat, kas korteriomanikele hüvitatakse toetuse taotlemise ettevalmistamiseks juba tehtud kulutused või kas riik siiski jätkab korterelamute rekonstrueerimise toetamist?" küsitakse pöördumises.
Liidud juhivad tähelepanu 2016. a sügisel avaldatud üleeuroopalisele Eurofoundi uuringule, millest selgus, et ligi viiendiku Eesti elanike eluruumides puudub veeklosett või tänapäevane pesemisvõimalus, samas suurusjärgus majades on probleeme niiskuse ja eluohtlike küttekolletega. Analüütikute soovitus oli tervishoiukulude vähendamiseks majad riigi abil korda teha.
Pöördumises märgitakse, et rekonstrueerimistoetuse väljastamise ennetähtaegne lõpetamine tuleb suurele osale korteriomanikest ebameeldiva üllatusena. "Eriti ebaõiglane on see korteriomanike jaoks, kes kvalifitseeruvad toetuse saajate hulka alles peale korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumist (ligi pooltes elamutes tekivad ühistud 01.01.2018.a.)," seisab kirjas.
Toetused mõjutavad ka ehitusettevõtjaid
Liidud juhivad tähelepanu, et korterelamute kaasajastamisel on välja arenenud ideaalilähedaselt toimiv koostöömudel, mis saab koos püsida üksnes riiklike toetuste abil. "Korterelamute rekonstrueerimistoetuste katkestamine mõjutaks ka ettevõtluskeskkonda, eriti aga neid ehitusettevõtjaid, kes on keskendunud innovaatiliste ja energiasäästlike lahenduste pakkumisele elamutes," kirjutatakse pöördumises.
Liidud on seisukohal, et olukorras, kus korterelamute rekonstrueerimisprogramm on olnud edukas, on alles kogumas hoogu ja kandnud eesmärki, mis omab Eesti ühiskonnas laiapõhjalist toetust, tuleb selle toetamist jätkata minimaalselt senises mahus, millisel juhul kasutusel olevad nõukogudeaegsed korterelamud kaasajastatakse lähima 15 aasta jooksul.
"Eluruumide erastamise tulemusena tekkinud laiapõhine korteriomanike sihtrühm ei ole suuteline seda ülesannet täitma riigi toeta. Lisaks soovime, et jätkuvad toetused ka üksikelamute renoveerimiseks ning seoses valitsuse plaanitava olulise gaasiaktsiisi tõusuga lähiaastatel laiendataks väikeelamute õlikatla vahetamise toetust ka elamutele, kus köetakse gaasiga."
Seotud lood
Lätis Ventspilsi lähedal asuv Stacija meditatsioonikeskus on hea näide sellest, et nutikaid valikuid tehes on võimalik ehitada ka nõukogudeaegse tellismaja varemetele tänapäevane hoone, mida hindavad kõrgelt nii ehituseksperdid kui hoone kasutajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele