Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Martensi maja Pärnus sai nurgakivi
Pärnu südalinnas paigaldati nurgakivi tänavu detsembris valmivale Martensi majale. Pikk tänav 12 asuavas äri- ja eluhoones hakkab paiknema üle 3000 m² kaubandus- ja büroopindu ning 11 korterit.
Pärnu linna aukodaniku Friedrich Fromhold von Martensi järgi nime saanud hoone arendajaks on OÜ Martensi Maja, ehitajaks Nordeconi tütarettevõte AS Eston Ehitus ja projekteerijaks BOA arhitektuuribüroo.
Hoone tulevasteks suurimateks üürnikeks on südalinnas oma esimese kaupluse avav Rimi, Danske Bank, Kinnisvaraekspert ja notaribüroo.
Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse hinnangul sobitub Martensi maja oma punasest käsitöötellisest fassaadiga kenasti linnapilti ja hoone kerkimine annab märku, et kesklinna piirkond hakkab elule ärkama.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kosenkranius lisas, et tänavu on Pärnus tulemas väga hea ehitusaasta: rajatakse mitmeid uusi korterelamuid, ärihooneid ja linn saab uue bussijaama. "Vahepeal oli selline tunne, nagu oleks kesklinn seisma jäänud: põrkusid arendajate ja ametkondade huvid, kuid nüüd on kompromiss leitud ja töö käib," märkis ta. "Kui Martensi maja ja uus bussijaam kõrvuti valmis saavad, võib piirkonda uuesti Pärnu tõeliseks südameks pidada."
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.