Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu Ülikool ja Bauroc arendavad uudseid poorbetoonplokke
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased hakkavad koostöös Bauroc AS-ga arendama uudset poorbetooni, mille kaalu ja tugevuse suhe soovitakse viia uuele tasandile. Läbimurret oodatakse uute sidusmaterjalide kasutuselevõtust.
„Sobiva sidusmaterjali leidmine on keeruline, kuna poorbetooni valmistamisel on seadmes kõrge rõhk ja temperatuur, samuti leeliseline keskkond ja küllastunud veeaur, mis seavad sidusmaterjalile kõrged nõudmised,“ selgitas materjaliteaduse vanemteadur Tarmo Tamm.
Aastase arendusprojekti jooksul konstrueeritakse muuhulgas laboratoorne mudelsüsteem, mis annaks võrreldavad tulemused Bauroc tehase sisseseadega, ennekõike autoklaavis toimuvate protsessidega, sest muidu ei ole saadud tulemused tulevikus tehases rakendatavad. Projekti viimases etapis viiakse katsetused läbi Bauroci tehases, et testida, kas laboris leitud tulemused sobituvad ka reaalsesse tootmisse.
Tehase direktor ja juhatuse liige Karmo Kapstas on lootusrikas: „Bauroc loodab koostöö tulemusena tagada ka kaugemas tulevikus meie materjalide konkurentsitult parimad soojapidavuse omadused võrreldes teiste kivimaterjalidega ning konkureerida jätkuvalt ettevõtte lipulaevaks kujunenud ühekihilise välisseina ehituseks mõeldud ECOTERM+ plokkidega teiste mitmekihiliste soojustatud lahendustega.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teadlaste ja ettevõtjate ühisprojekt sai tõuke koostöövõrgustiku Adapter abiga, tegemist ühega esimestest reaalse lepingulise tegevuseni jõudnud päringutest. Adapter on veebipõhine keskkond ettevõtjatele leidmaks sobivaimaid koostööpartnereid oma teadus-arendustegevustele. Adapteri kaudu saab ettevõte võrdlevaid hinnapakkumisi kõigist avalik-õiguslikest ülikoolidest.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.