Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vaata, millest kirjutab värske Ehitaja
Eesti üks suurimaid betoonelementide tootjaid AS TMB ostis mullu augustis Soome ettevõte Betonimestarit OY. Tehingu tulemusel tekkis üle 100 miljoni euro suuruse aastakäibega ettevõte, millel on tehased nii Soomes, Eestis kui ka Lätis. Vähem on teada, et sama tehingu raames müüsid AS TMB omanikud 23 protsenti oma aktsiatest soomlastele.
„Tõenäoliselt ei oleks me julgenud Soome tehast osta kui nemad poleks valmis olnud ostma meie aktsiaid,“ ütleb AS TMB juhatuse liikme Jaan Luts.
Soome pool nimetab oma pressiteates protsessi ühinemiseks, rõhutades ennekõike seda, et nad ostsid ennast TMB aktsionärideks. „Ühinemisega ärilises tähenduses tegemist ei olnud, AS TMB omanikud lihtsalt müüsid 23% AS TMB aktsiatest Soome eraisikust investoritele, kellest enamik olid endised Betonimestarit Oy omanikud,“ lausub Luts.
"Meile oli see strateegiline ost tugevdamaks positsioone Soome ja Rootsi turul. Meie Tartu tehas ekspordib 50% ja Läti tehas 95% toodangust, seega on meile elulise tähtsusega olla eksportturgudel konkurentsivõimeline."
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Venemaale me oma nina ei topi keeruka ärikeskkonna tõttu. Ka Leedu turgu ma ei usu. Seal öeldi otse näkku, et poisid, parem kui te ei tule meie mängumaale. Majandusareng on seal on kiirem kui Eestis, kuid ärikeskkonnana sobib meile Skandinaavia paremini. Äripartner Vallot Mangus veidi isegi usub Leedusse, aga mulle pole jäänud muljet, et nad oleks koostööaltid,“ selgitab Luts, arvates, et pigem ollakse valmis siiski võtma väga pisikesi riske Vene turul.
Loe täispikkuses artiklit "Jaan Luts: Soome ettevõtte ost tähendas strateegilist sammu" Ehitajast.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.