Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 26. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nordecon on seisukohal, et Maanteeamet on nimetatud meetodi järgi ligi viieteistkümne aasta jooksul ehitustöid tellinud ja vastu võtnud ja aktsepteerinud seda algselt ka Aruvalla-Kose teelõigu ehitamiseks sõlmitud lepingu täitmisel. 

"Nimetatud asjas seni seisukoha võtnud kohtuinstantside otsustest tuleneb, nagu oleks Maanteeamet rakendanud kuni 2012. aastani seadusevastast tava ja tellinud ning võtnud üle Eesti vastu mittefiltreeruvaid teid. Mainitud seisukoht ei ole põhjendatud ning võib edaspidi tuua muuhulgas kaasa Maanteeameti kohustuse maksta tagasi teede-ehituseks kasutatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid. Vaidluse lõpplahendil saab seetõttu olema laiem tähendus ja Riigikohtu seisukohad vaidlusalustes küsimustes võivad kujuneda olulisteks," teatas ettevõte.

Nordecon AS ei nõustu vaidlustatud kohtuotsusest tuleneva järeldusega, nagu olnuks Maanteeameti poolt juurutatud varasem filtratsiooni mõõtmise tava (Sojuzdornii meetodi kasutamine) seadusega vastuolus ning justkui oleks Maanteeamet tellinud ligi viieteistkümne aasta jooksul mittefiltreeruvaid teid.

Ettevõte nõuab riigil 4,2 miljonit eurot hüvitist, kuna pidi suure osa juba paigaldatud liivakihist üles kaevama.

"Sojuzdornii meetodi kasutamisega ei kaasnenud „mittefiltreeruvate teede“ rajamist ja ehitajad ei saanud näha enne 2012. aastat ette, et filtratsiooni tuleb mõõta muu kui Sojuzdornii meetodi järgi. Seetõttu ei tohtinud Maanteeamet keelata ka üle aasta pärast Nordecon AS-ga sõlmitud lepingu sõlmimist Sojuzdornii meetodi kasutamist ilma, et Maanteeamet hüvitaks Nordecon AS-ile nimetatud põhjendamatust keelust tingitud kulud," leiab Nordecon.

«Vaidlus on praeguseks läbinud kolm erinevat astet: FIDIC Vaidluste Lahendamise Komisjoni, Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu astme. Kõigis kolmes astmes on leitud, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud. Praeguseks ei ole riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse võtnud,» ütles maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk BNS-ile.

"Nordeconi avaldatud seisukohad on meelevaldsed ja põhjendamatud. Nii maakohus kui ringkonnakohus on leidnud, et kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada lepingule vastavat töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist. Kuna nimetatud tava on vastuolus projekteerimisnormidega, ei ole selle rakendamine lepingu täitmisel lubatav. Ringkonnakohus on tuvastanud, et tööprogramm ei mõjuta lepingu sisu. Ei maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud maanteeameti pahauskset käitumist,» märkis Sirk.

Vaidlus Nordeconiga ei puuduta tema sõnul teisi maanteeameti poolt sõlmitud lepinguid.