Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
RKASi stipendiaat soovib hakata turbast maju printima
Riigi Kinnisvara AS asutatud stipendiumi pälvinud Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise üliõpilane Märten Peterson usub, et turbamonoliidist hooned võivad pakkuda säästlikku ehituslahendust ja olla kinnisvaraturul konkurentsivõimelised.
Petersoni eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistritöö teemaks on “Kaasaegsete tehnoloogiatega vernakulaarsuse otsingutel”.
Töös tegeleb Peterson kohalikel materjalidel põhineva uue ehitusviisi väljatöötamisega. Töö uudsus seisneb värskes materjalipaletis ning kaasaegsete tarkvarade rakendamises. Peterson arendab koos Tartu Ülikooli teadlaste Jüri Liiva, Tõnis Teppandi, Toomas Tenno ja Ergo Rikmanniga materjalikomposiiti, mis koosneb peamiselt turbast ning põlevkivituhast.
Magistritöö loob stsenaariumi, kuidas võiks sellest materjalist energiatõhusaid ning konstruktsiooniliselt efektiivseid hooneid 3D printida, teatas EKA.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Usun, et Eesti turvas väärib paremat saatust kui puistena eksportimist botaanika või kosmeetika tarvis. Võiksime leida viise seda suurepärast ressurssi eelkõige enda jaoks kuidagi paremini ära kasutada ning võib-olla suurema lisandväärtusega ka eksportida,” sõnab stipendiaat Märten Peterson.
“Töö annab Eesti kinnisvarasektorile väga palju juurde, kuna see võib muutuda millekski märgiliseks, mille abil oleks võimalik Eestil rahvusvaheliselt välja paista. 3D printimine võimaldab töötada välja uudse vormikeele. Nii printimisprotsessi kui ka koorikstruktuuride sisejõude on plaanis töö käigus simuleerida ning kooli robotkäpa abil on plaanis teostada töö lõpuks üks valmis segment tarindist. On põhjust arvata, et roboti juhitud printimisprotsessi tõttu on võimalik pakkuda kinnisvaraturul suurt konkurentsi või koguni “säästulahendust” turbamonoliidist hoonete näol,” selgitab Peterson oma magistritöös. ?
Märten Petersoni magistritöö juhendajad on EKA arhitektuuri eriala õppejõud, 3D labori juhataja Martin Melioranski (diplomeeritud arhitekt, MAArch, MScAAD) ja vanemteadur Renee Puusepp (diplomeeritud arhitekt, MArch, MSc, PhD) ?ning Turbauuringute Keskuse / Tartu Ülikooli Chemicumist Jüri Liiv (loodusteadlane , keemiatehnik , PhD) ja arhitekt ning ehitusinsener Tõnis Teppand.
Riigi Kinnisvara AS magistriõppe stipendium on loodud üliõpilastele, et suurendada üliõpilaste õppimismotivatsiooni, aidata valida erinevate spetsialiseerumisvaldkondade vahel ning toetada ülikooli akadeemilise personali järelkasvu. Stipendiumi suurus on 1800 eurot ja see määratakse stipendiumikomisjoni poolt väljavalitud üliõpilasele ühekordselt.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.