Eestisse kavandatakse miljardi euro suurust tööstusinvesteeringut

26. JAANUARIL TALLINNAS BLISS KONVERENTSIKESKUSES

Seminaril kõneletakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse 2016 jõustunud ja 2017 jõustuvad muudatustest, sealhulgas maapõueseaduse uuendustest, uuest riigihangete seadusest, muudatustest lepingute koostamisel ja lepinguläbirääkimistest, metalliäri pöördmaksustamise mõjust ehitussektorile ning kohtupraktikast riigihangetel osalemisel.

Esinevad Laesson & partnerid OÜ jurist Tuulikki Laesson, Advokaadibüroo Entsik & Partnerid vandeadvokaat ja partner Marko Mehilane, Advokaadibüroo ALTERNA vandeadvokaat ja partner Siret Siilbek, Leinonen Eesti, nõustamisüksuse juht Tõnis Elling, LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat/partner Britta Oltjer ja vandeadvokaat Epp Lumiste.

Vaata seminari kava ja registreeri SIIT.

Kavandatavast tehasest saaks unikaalne uue põlvkonna puidurafineerimistehas Eestis, kus toodetaks keskkonnasõbralikul viisil taastuvtoormest tooteid, sh tselluloosi ja erinevate biotoodete jaoks hemitselluloosi ning ligniini, samuti rohelist energiat.Tehas toodaks pidevalt ja stabiilselt 25 protsenti    rohkem taastuvenergiat, kui ise tarbib. Taastuvenergiast toodetud elektri tootmine suureneks Eestis 34-45 protsenti.

Tegu oleks ligikaudu miljardi euro suuruse investeeringuga, mis teeb sellest läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu Eestis, teatas ettevõte.

Tehase loodav lisandväärtus oleks 210–270 miljonit eurot, mis moodustaks 1,1-1,4 protsenti Eesti 2015. aasta SKPst. Võrreldes praegu Põhjamaadesse väljaveetava toormaterjaliga väärindaks tehas puidutooret 4-5 korda kõrgemalt.

100 protsenti Eesti taustaga ja metsandusalal kogenud investorite huve esindavat ettevõtet Est-For Invest OÜ juhivad tunnustatud metsatööstussektori ekspert Margus Kohava ja rahvusvahelise metsatööstuse kogemusega Aadu Polli.

Planeeritava tehase investorite gruppi kuuluvad Aimar Varula, Arvo Türner, Heiki Vahermets, Peedo Pihlak, Toomas Mets ja Virko Lepmets (OÜ Combiwood), Peeter Mänd (Ivard OÜ), Kaido Jõeleht (Kaamos Group), Jüri Külvik (Lemeks Grupp), Mati Polli (Tristafan OÜ) ja Tiit Nilson (Woodwell).

Margus Kohava sõnul oleks tehase rajamisel positiivne mõju kogu regiooni metsandussektorile ja Eesti majandusele tervikuna. “Tehas suurendaks Eesti eksporti 250-350 miljoni euro võrra aastas, kusjuures toodete ekspordi koguväärtus kasvaks 2-3 protsendi võrra. Tehase ehitamise tulemusena tõuseks kogu Eesti töötleva tööstuse sektori keskmine lisandväärtus töötaja kohta 7-9 protsenti," selgitas Kohava. Tehas looks ligikaudu kakssada oskustöökohta pealinnast väljaspool ja lisaks tekiks 500 - 700 töökohta tehast teenindavas väärtusahelas. Esialgse prognoosi kohaselt alustaks tehas tootmist 2022. aastal. Tootmisvõimsuseks planeeritakse kuni 700 000 tonni aastas.Tooraineks kasutataks aastas hinnanguliselt ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit paberipuitu ja puiduhaket, mida praegu 4-5 korda odavamalt Eestist välja viiakse. Puit pärineks peamiselt Eestist, kuid vajadusel ka Lätist ja Leedust. 

Vaja läheb 100 hektarit maad

Puidurafineerimistehase võimaliku tegevuskohana analüüsitakse mitut asukohta Eesti eri piirkondades. Tehase rajamise asukoha eelduste hulka kuuluvad maatükk pindalaga 100 hektarit, paiknemine toorme hankepiirkonna keskel, toimiva maantee- ja raudteevõrgustiku olemasolu, juurdepääs keskkonnasäästlikku majandamist võimaldavale mageveeressursile ja kohalik oskustööjõud. 

Projekti teostatavust analüüsitakse tihedas koostöös erinevate Eesti ametiasutuste ja tunnustatud teadusekspertidega. Kohava rõhutas, et investorid soovivad tihedat koostööd avalikkusega. “Meie jaoks on äärmiselt oluline teha konstruktiivset koostööd kõigi huvirühmade, teadusringkondade ning võimalike kaasinvestoritega, et tehase ehitus, tehnoloogia ja käitamine vastaks kõigile keskkonnanõuetele, oleks sotsiaal-majanduslikult kestlik ja kooskõlas Eesti ühiskonna huvidega,” rääkis ta.

Enne investeerimisotsuse tegemist veenduvad projekti algatanud investorid, et kavandatava puidurafineerimistehase rajamine on kooskõlas kõigi keskkonnanõuetega.

Projekti algatanud ning uuringu- ja analüüsietappi rahastavad investorid esindavad 100 protsenti Eesti kapitali. Hilisemas faasis kavatsetakse positiivse investeerimisotsuse korral kaasata strateegiline investor ja/või finantsinvestor. Projekti finantseerimisel eeldatakse rahvusvaheliste pankade sündikaadi osalemist. Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult. 

Projekti nõustajate hulka kuuluvad puidurafineerimisvaldkonna rahvusvaheline ekspert Daniel Paalsson, konsultant makromajanduslikes küsimustes professor Urmas Varblane, advokaadibüroo Raidla Ellex, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR ja Kommunikatsioonibüroo JLP.