Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlvas avati Eesti esimene liginullenergia koolihoone
Täna avas uksed neli miljonit eurot maksma läinud Põlva Gümnaasiumi õppehoone, mis on ühtlasi Eesti esimene liginullenergia koolimaja, teatas RKAS.
Haridus- ja teadusministeeriumi ning RKASi tellimusel rajas Ehitus5ECO OÜ Põlvasse 1963. aastal valminud internaadihoone asemele enam kui 2 300 ruutmeetri suuruse gümnaasiumihoone, mille ehitamisel pöörati erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.
252 õpilasele kavandatud koolimajas on üheksa suurt ning viis rühmaklassi. Esimesel korrusel on garderoob 300 inimesele, kohvik ja 108-kohaline auditoorium ning 120-kohaline aula, mis on fuajee arvelt laiendatavad. Lisaks tavapärastele töötajate ruumidele nagu õpetajate tuba, direktori ja õppealajuhataja kabinetid on koolimajas eraldi ruum nõupidamisteks, oma ruum on õpilasesindusel. Kogu kooli ruumikasutust iseloomustab ühendatus ja sujuv üleminek klassiruumi korrastatuselt mõnusale ühisolemisele vahetundidel ning pikematel pausidel, kus on oma koht nii malel, kott-toolidel ja raamatutel kui ka lauatennisel.
Hoone projekteerinud AS Resand kaasas töödesse Saksa arhitektuuribüroo ArchitekturWerkstatt Vallentin arhitekti Gernot Vallentini, kellel on suured kogemused tänapäevaste energiasäästlike koolide ja lasteaedade projekteerimisel. Vallentin on maailmas esimese sertifitseeritud passiivmaja koolihoone arhitekt ja teda on tunnustatud innovatiivsete ideede rakendamise ja heade näidete loomise eest Saksamaa riikliku teenetemärgiga. Gümnaasiumihoone arhitekt on Pille Pärn.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning RKAS vahelise kokkulepe kohaselt juhtis gümnaasiumihoone rajamist RKAS, sealhulgas viis ettevõte läbi kõik vajalikud riigihanked. Põlva Gümnaasiumi õppehoone rajamise kogumaksumuseks (projekteerimine, ehitamine, sisustamine ja omanikujärelevalve) kujunes neli miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.
Ehitustöid rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riigieelarvelistest vahenditest.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.