3. jaanuar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. 

Bauschmidti juht Mait Schmidt kommenteeris Äripäevale, et probleemide kurja juur peitub kohtuvaidluses ühe tellijaga. Vastutuse asetas Schmidt tellija õlule. “Olgugi, et Bauschmidt on hoone kvaliteetselt valmis ehitanud, asus tellija kunstlikult venitama hoone vastuvõtmisega. Selle eesmärk oli tekitada kunstlikult suur leppetrahvinõue, mille arvelt vähendada ehitusmaksumust,” rääkis Schmidt, kuid ei avaldanud, kellega tegu.

“Kuigi tegu on tõepoolest ühe projektiga, tekitas rahavoogude takerdumine ajutise likviidsusprobleemi,” põhjendas Schmidt, miks ta saneerimisavalduse esitas.

Endover Kinnisvara kinnitas Ehitusuudistele lugejalt saadud vihjet, et tellija, kellele Schmidt viitab, on Endover Kinnisvara ja jutt käib Tartu mnt. 56 asuvast Endover City Residence´st. Lugeja andmetel käib vaidlus seitsmekohaliste summade üle.

Eile pidas Robert Laud Bauschmidti esindajaga läbirääkimisi, kus lootis jõuda kompromisslahenduseni.

Kommenteerib Endoveri juht Robert Laud:

Bauschmidt OÜ (edaspidi BS) hilines märkimisväärselt City Residence hoone valmimisega ja kannab sellest tulenevalt leppetrahvi maksmise kohustust, mis on lepingus väga täpselt sätestatud. BS kohtuhagi on seotud sooviga leppetrahvi summasid vähendada. Selles, et nad on hoone valmimisega hilinenud ja on lepingut rikkunud, vaidlust ei ole. Tellijana kinnitame, et oleme täitnud kõik lepingulised kohustused ja kõik arved on makstud tähtaegselt. Tellija pole hoone vastuvõtmisega kunstlikult venitanud. Vastupidi, meie huvi on hoone vastu võtta nii kiiresti kui võimalik, sest meil on omad kohustused klientide ja pankade ees. Meil tekkis aga oma äriplaani elluviimisel oluline viivitus olukorras, kus hoone sai valmis lepingus kokkulepitud 2016. aasta mai asemel 2016 sügisel ning veel tänaseni toimuvad objektil vigade ja vaegtööde likvideerimised. Lepingus on kokku lepitud väga selged klauslid lõppakti allkirjastamiseks ning neid ei olnud BS täielikult täitnud kuni saneerimismenetluse alguseni.

Meil ei ole ühtegi äriplaani sisse kirjutatud leppetrahvi ehitajale. Meie soov oli, et hoone valmiks tähtajaks ja meie saaksime endale võetud kohustused korrektselt täita. Oluline on siinjuures veel märkida, et sõlmisime BS-iga eelmise aasta alguses kompromissi, kus andsime lisatähtaega 45 päeva hoone valmimiseks. Kahjuks ei suutnud ehitaja ka sellest lisatähtajast kinni pidada. Meile teadaolevalt on ehitajal olnud viivitusi ka teistel objektidel ja Mait Schmidti sõnul on BS pidanud samuti tellijale trahvi maksma. 

See, et meie vaidlus on kohtusse jõudnud, näitab, et pooltel on korrektsest tööst ja lepingu täitmisest erinev arusaam. Kummal on õigus, otsustab kohus. Seda muidugi juhul kui me enne kompromisslahenduseni ei jõua, milleks on täna siiski veel lootust. Äripäevas toodud süüdistuse kohta ütleksin aga seda, et vaidlus ühe tellijaga ei saa olla majandusraskuste ettekääne. Sest analoogseid vaidlusi on ehitusvaldkonnas väga palju, kuna summad on suured ja riskid poolte jaoks märkimisväärsed.

Autor: Anne Oja Kinnisvarauudised.ee toimetaja juht