Autorid: Urve Vilk, Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 16. detsember 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sellist maja pole tarvis distantsilt juhtida, vaid see juhib end ise. OÜ Elkoral juhatuse liige Aleks Loonurm nendib, et nende pakutava nutika lahenduse klientideks on peamiselt ehituse peatöövõtjad, aga ka arendajad. Kõigi ettevõttest läbi käivate äripindade – büroo- ja tootmishoonete juures kasutatakse automaatikat, mis juhib tehnosüsteeme, eluhoonetest kasutatak-se automaatikat umbes 30–40 protsendil.

“Korteripõhiselt saab juhtida ventilatsiooni, kütet ja jahutust. Äpi abil on võimalik vaadata ja haldurile saata arvesti näite,” kirjeldab Loonurm. “Mõni eeldab nutikast kodust rääkides võimalust juhtida valgustust ning miks mitte sellega koos ka muusikat või kardinaid,” jätkab ta. Võimalik on videovalve, garaaži- ja välisuste avamine ning häireteated tulekahju või sissetungi korral.

OÜ Nutimaja juhatuse liikme Jüri Reitsakase sõnul on nende klientideks nii ehitusfirmade projektijuhid, arendajad, eraisikud, ärihoonete omanikud kui ka partnerid. Tema sõnul on raske defineerida, milline on nutikas maja, sest teatud määral on kõik majad nutikad. “Näiteks juhul, kui neid saab valvesse panna ning signalisatsiooni iPhone’i abil juhtida, sisse ja välja lülitada.”

Seadmed võivad ka üksteisele vastu töötada

Samaoodi saab nutimajas juhtida soojuspumpa, ventilatsiooniseadet, kardinat ja valgustust. “Iga uues majas, mis valmib, on nutikust sees,” nendib Reitsakas. Samas võivad seadmed olla küll nutikad, aga kui nad omavahel ei suhtle, pole maja siiski nutikas. “Seadmed võivad sel juhul ka üksteisele vastu töötada,” nendib ta. “Näiteks kui soojussüsteem üritab hoida õhku temperatuuril 23 kraadi ja ventilatsioonisüsteem temperatuuril 20 kraadi,” toob ta näiteks.

Tänu sellele, et seadmed pannakse omavahel suhtlema, võib maja kasutaja olla sellevõrra rumalam. Ja tema elu on lihtsam. Näiteks saab valida režiimi “puhkusel”, selle asemel, et käia kõiki radiaatoreid ja lisaks soojussõlme üle seadistamas. “Võtad nutikodu äpi lahti ja saad sealtkaudu kõik vajaliku tehtud. Meie propageerime teadmist, et nutimaja on selline maja, kus seadmed omavahel ise suhtlevad,” rõhutab Reitsakas.

Ehkki palju räägitakse efektiivsusest, on Reitsakase sõnul sellest olulisemgi eramajade puhul kasutusmugavus. “Näiteks ma ise olen harjunud ootama kõikidesse ruumidesse sisenedes valgusti süttimist, kuna pole aastaid pidanud WCs-se, panipaika või garaaži sisenedes seal tuld põlema panema. Usun, et mõne aja pärast on sellised süsteemid kõikjal kasutuses ja me kõik võtame seda iseenestmõistetavana,” usub ta.

Põhjalikum lugu nutimajadest on loetav Äripäeva detsembri ehituse kuukirjas.

Energiatõhususe spetsialist: Targa maja mõiste on ära lörtsitud

Eesti Päevalehe vestlusringis tunnistab ajakirjanik Mari Peeglile aga energiatõhususe spetsialist Endrik Arumägi, et targa maja mõiste on ära lörtsitud ning arhitekt Oliver Alver lisab, et mõisted on paljudel üldiselt sassis.

Oliver Alver: „Eesti suurim probleem on praegu see, et kõik mõisted on sassis. Räägime energiatõhusast, ökoloogilisest ja targast majast, aga keegi ei tea, mida see täpselt tähendab. Näiteks energiasäästlik on täiesti loomulik asi, aga tark maja ei pea olema energiasäästlik ega high tech ja ökoloogiline maja ei pruugi küll võtta vähe jahutusenergiat, aga samal ajal ei kasuta ta linna kanalisatsiooni jne. Energiasäästlik hoone pole see, kus on väiksed küttekulud, vaid see, kus on väiksed kütte-, jahutus-, valgustuskulud ja üldse väiksed ülalpidamiskulud.

Kui räägitakse targast majast, siis kõigile kangastub kohe, et seal on väga palju tehnikat. Kui räägime tarkadest majadest, siis praegu on võetud suund hoopis low tech majade poole, mis tähendab võimalikult vähese tehnoloogiaga maju, mis samal ajal tagavad hea sisekliima, väikse energiakulu jms. Seda suunda aga eriti ei propageerita, sest kõrgtehnoloogiliste majade vastu on müügihuvi – puutetundlikud juhtimissüsteemid, lülitid jm. Low tech majadel müügimehi pole.”

Endrik Arumägi: „Targa maja mõiste on ära lörtsitud. Kui reklaamitakse tarka maja, siis see tähendab, et ma saan mobiililt juhtida valgustust, akna ees olevaid kardinaid ja vaadata liikumisandurite järgi, kas kass käis söömas. Aga tegelikult pole targa maja mõte valgustuses ega kardinates, vaid seal kasutatud tehnosüsteemides (küte, ventilatsioon, jahutus, valgustus jne) ja et neid kasutataks optimaalselt. Kõige tähtsam on tehnosüsteem tööle saada ka siis, kui planeeringus midagi muutub.”