„Olen 15 aastat juhtinud ettevõtet ja sellist asja pole varem näinud, et üle 30% portfellist on eluaseme ehitamine,“ ütles Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink. Tema hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on peaaegu võimatu kasvada.

- Jaano Vinki hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on peaaegu võimatu kasvada.
- Foto: Andras Kralla
EESTI EHITUSKONVERENTS 2016
6. detsembril 2016 toimub Eesti Ehituskonverents 2016 -- ehitussektor muutuste tuules. Ehitussektori suursündmusel on tänavu fookuses muutused ehitussektoris tormiliselt muutuvas maailmas, arengusuunad ja tulevikutrendid 2017. aastal.
Kuidas lahendada ehitustööde tähtaegu venitavat ja ettevõtete arengut takistavat tööjõu nappust arutavad vestlusringis Lemminkäinen Eesti AS endine tegevjuht Sven Pertens ja Ametühingute Keskliidu juhatuse esimees Peep Peterson ja Kutsekoja juhatuse liige, OSKA programmi arendusjuht Tiia Randma ja Telora E tegevjuht Tiit Kerem.
"Tallinn annab vale pildi, justkui oleks ehitusturul head ajad. Jah, Tallinnas me näeme kraanasid kõrgumas, aga maakondades ei ole seis sugugi nii hea," vahendab Äripäev Delovõje Vedomosti konverentsil Edu Võti 2017 Vinki kõneldut.
Enne 2014. aastat tõid Nordeconile suurema osa tulust riiklikud taristuprojektid, mida rahastati Euroopa Liidust. Kuid kaks aastat tagasi seis muutus: rõhk liikus eluasemeturule. Eluasemeturg kasvab, märkis Vink. Ometi on see nii ainult suuremates linnades, Tallinnas, Tartus, Pärnus. Mujal on olukord teistsugune.
„Reaalsus on see, et viimase 2-3 aasta jooksul pole ehitusturul hinnad muutunud. See on loonud hea olukorra investoritele: praegu on hea aeg investeerida ehitistesse ja rajatistesse.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Piiratud võimalustega siseturg
Vinki hinnangul näitab tänavune aasta, et Eesti ehitusturg on väga piiratud ja siin on peaaegu võimatu kasvada. „Selles olukorras on paljud ehitajad hakanud mõtlema välisturule minekule. Minu hinnangul see protsess jätkub,“ märkis Vink.
Nordecon lõpetab sel aastal 410 korteri ehituse Kiievis. Võrdluseks: Balti riikide juhtivaid arendajaid Merko Ehitus on kogu Balti regioonis tänavu ehitanud 400 korterit, aga Kiievis on see üks elamukvartal, tõi Vink näite.
Enne 2015. aastat oli ehitusturul põhiprobleemiks tööpuudus, kuid seejärel muutus olukord järsult – praegu on kitsikus tööjõuturul. „Ehitajate küsimus pole praegu mitte see, „mida teha?“, vaid „kellega teha?“,“ võttis Vink oma esinemise kokku.
Autor: Alyona Stadnik , Jaroslav Tavgen
Seotud lood
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.