Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 23. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Läti vastajate jaoks seondub nutimaja ülekaalukalt enim automatiseeritud majade ja viimase tipptehnoloogiaga, Leedus uuringus osalenute jaoks aga samuti kulu- ja energiatõhususega. Väljendeid “nutimaja”, “tark maja” või “tark kodu“ on Eestis ja Leedus kuulnud vastavalt 87 ja 88 protsenti vastajatest, Lätis aga pisut vähem – 68 protsenti.

Nutikodu süsteemide tootja JUNG-i esindaja Mark Meltsi sõnul annavad uuringu tulemused kinnitust, et Balti riikide elanikud on üldjuhul nutikodu kontseptsioonist ja tootest kuulnud ning märksõnad, mis nutimajaga vastajatele seonduvad, tõestavad, et ettekujutus süsteemi võimalustest ja lahendustest on pigem hea.

Uuringus osalenud eestlastest on 89 protsenti enda sõnul huvitatud või väga huvitatud innovaatilistest lahendustest ja tehnoloogiast, Leedus 92 ja Lätis 71 protsenti. Sealjuures peab küsitluses osalenutest end varasteks kasutajateks (early adopters), kes otsivad ja haaravad igast võimalusest testida uusi tehnoloogiaid, Eestis 19, Lätis 21 ja Leedus 23 protsenti vastajatest. Targa kodu uuringus osalenud vastajatest Lätis 28, Eestis 11 ja Leedus 8 protsenti ei tunne enda hinnangul huvi uute tehnoloogiate ja innovaatiliste toodete vastu. Sealjuures kõikidest uuringus osalenutest vaid 1-2 protsenti tunnistas, et kogeb raskusi uute tehnoloogiatega kohanemisel.

Uuringu viis Eestis läbi Turu-uuringute AS, Leedus Spinter Research ning Lätis Berg Research koostöös Spinter Researchiga nutikodu süsteemide tootja JUNG-i tellimusel. Kokku osales uuringus ligi 2000 inimest vanuses 25-55.