• 14.11.16, 10:39
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merko vahetas liidreid

Täna toimub muudatus ehitusettevõtte AS Merko Ehitus Eesti juhtimises – senise juhatuse esimehe Tiit Robeni asemel asub tänasest ametisse Keit Paal. Lisaks toimub muudatus ka Merko tütarettevõtete AS Merko Infra ja Tallinna Teede AS nõukogu koosseisudes.
Keit Paal
  • Keit Paal
  • Foto: Merko Ehitus Eesti
Keit Paal on töötanud ehitusvaldkonnas ligikaudu 20 aastat. Alates 2014. aastast on ta juhtinud Merko Ehitus Eesti üldehituse valdkonda, kus tema juhtimisel on võetud kasutusel mudelprojekteerimine. Varasemalt on Keit Paal töötanud Merkos aastatel 2002–2011 objektijuhi, projektijuhi ja projektidirektorina ning 2011–2014 töötas ta Skanskas valdkonna juhina. Tema suuremate ehitusobjektide hulka kuuluvad Viru Keskus, Tallinna Ülikooli BMFi hoone, Porkuni kool ja Viimsi lasteaed-algkool, Veerenni ärihoone ning Viru vangla ja arestimaja. 2012. aastal võitis Paal parima ehitusjuhina "Aasta Ehitaja 2012” tiitli Tallinna Ülikooli NOVA õppehoone rajamise eest.
Vastavalt AS Merko Ehitus Eesti otsusele on Keit Paal tänasest samuti AS Merko Infra nõukogu esimees. Nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Keit Paal (esimees), Veljo Viitmann ja Mihkel Mugur. Lisaks otsustati pikendada nõukogu liikmete Veljo Viitmanni ja Mihkel Muguri volitusi järgmiseks kolmeaastaseks ametiajaks ehk kuni 13. novembrini 2019.
Tallinna Teede ASi nõukogu esimeheks asub tänasest Tõnu Toomik ning täiendava nõukogu liikmena liitub Keit Paal, teatas ettevõte. Tallinna Teede ASi nõukogu liikmetena jätkavad Alar Lagus ja Veljo Viitmann.

Artikkel jätkub pärast reklaami

 

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 21.08.25, 09:00
Argo Luhaste: hilinemised ja lisakulud on sageli seotud geotehniliste oludega
Suurbritannias aastatel 1970–1994 läbiviidud ehitusuuringust, milles analüüsiti hilinemiste ja eelarve ületamiste põhjuseid, selgus, et 40% ootamatutest hilinemistest ja lisakuludest olid seotud geotehniliste oludega. Ehitaja vaates tõusetub küsimus: mis saab siis, kui tegelik kohapealne geotehniline olukord osutub arvatust keerulisemaks?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele