Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 17. oktoober 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Fotod: üllatusi pakkunud Arsenali keskus sai valmis

Põhja-Tallinnas Erika ja Tööstuse tänava nurgal valmis Nordeconil ligi 7 miljoni euro eest kaasaegne poe- ja teeninduspindadega vaba aja keskus.
Foto: Nordecon
Põhja-Tallinnas Erika ja Tööstuse tänava nurgal valmis Nordeconil ligi 7 miljoni euro eest kaasaegne poe- ja teeninduspindadega vaba aja keskus. Tsaariaegse punastest tellistest tehasehoone ümberehituse käigus tuli päevavalgele nii ohtlikke kemikaale kui lõhkeainet.

Tellija: Aadu Oja Arsenal Centre OÜ, esindaja tehnilistes küsimustes Gunnar Sanderkoff

Peatöövõtja: Nordecon AS

Projekteerija: Civen OÜ

Omanikujärelevalve: Ehituskorralduse OÜ Jaanus Rohtla

Arhitektid: Jaan Port, Markus Nimik, Katrin Kaevats ja Neeme Tiimus PIN arhitektibüroost

„Vanast hoonest uue tegemine on tihti keerulisem kui nullist alustamine – ka Arsenali keskuse ehitus pakkus Nordeconile mitmeid üllatusi,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Ehituse käigus leidsime hoonest väga palju ohtlikku, kuid oli ka positiivset – näiteks katuse kandva puitkonstruktsiooni üllatavalt hea seisukord, mistõttu pidime seda vaid üksikutes kohtades proteesima. Taaskord õnnestus meil ehitajana kogeda, et kogu projekti koostööpartnerid olid vastutulelikud ja kiiresti reageerivad oma ala professionaalid, nii püsis ka töö graafikus.“

„Ehitusprotsessi ajal leidsime nii mõndagi huvitavat,“ täpsustas Nordecon ASi projektijuht Oleg Kaas. „Erika 4 hoone lammutamisel avastasime kolmandal korrusel lukustatud ukse tagant hüljatud keemialabori. Riiulid olid kemikaale, ampulle ja seadmeid täis, nagu oleks töö just pooleli jäänud,“ rääkis Oleg Kaas. „Kokku leidsime ehitusobjektilt kanistrites 5 liitrit elavhõbedat, paarsada liitrit soolhapet ning maa seest ka mürske. Kemikaalid utiliseerisime vastavalt seadustele, mürsud aitas objektilt eemaldada Päästeamet.“

12 000 taaskasutatud telliskivi

Oleg Kaasi sõnul ilmnes ehituse käigus teisigi ohtlikke elemente. „1960. aastatel silikaattellistest ehitatud katlamaja oli seestpoolt isoleeritud asbestiga – sel ajal täiesti tavaline. Asbesti ja ka vanade eterniidist katusekatete nõuetekohane utiliseerimine nõudis erilist tähelepanu ning ka suuri kulutusi,“ lausus Oleg Kaas. Ta lisas, et tööstuse tänava poolsest hoonest enamus lammutat, alles jäi vaid kaks kandvat seina – ühte neist on näha keskusest seest, teist Tööstuse tänavalt. Selleks aga, et taastada alles jäetud telliskivifassaadid võimalikult autentselt, sorteeriti lammutatud varemetest välja ligi 12 000 telliskivi ning kasutati neid uuesti.

„Omaette ülesandeks osutus vanade hoonete ning uute osade ühildamine üheks tervikuks, kuna kõik liite- ja vett tõkestavad sõlmed nõuavad erilist tähelepanu ning professionaalset teostamist,“ lausus Oleg Kaas. „Kahe vana hoone kandvatesse seintesse on lõigatud ligikaudu 70 suurt, umbes neli korda neli meetrist ava. Konstruktiivselt on see keeruline ülesanne, kus korraga käivad nii lõikamis-, lõhkumis- kui ehitustööd. See õnnestus väga hästi ja õigeaegselt tänu heale koostööle projekteerijaga Civen OÜ ja alltöövõtjaga Kenomer OÜ.“

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785