Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti ja Soome vahelise gaasitoru ehitus võib alata
Kokkuleppe kohaselt jaguneb Balticconnectori merealuse toru omand osapooltel vahel võrdselt. Merealuse osa ehitamiseks töötavad osapooled välja ühise hankestrateegia. Gaasiühenduse maapealse osa ehitab kumbki osapool välja iseseisvalt.
Elering ja Baltic Connector OY loovad ühise juhtgrupi, mis on projekti ühisosa küsimustes kõrgeim otsustav institutsioon. Projekti juhtgrupp otsustab Balticconnectori rajamise ajakava ja eelarve üle ning langetab ühenduse mereosa hanget puudutavad otsused. Samuti kiidab juhtgrupp heaks merealuse gaasitoru vaheetapid ja lõppdokumentatsiooni.
Rahastamisleppe Euroopa Liidu kaasrahastuse saamiseks Balticconnectori gaasiühenduse projektile sõlmivad Elering ja Baltic Connector OY Euroopa Komisjoniga kava järgi sellel reedel, 21. oktoobril. Projekti kogumaksumus on 250 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu osa on 187 miljonit eurot.
Balticconnector ühendab Eesti ja Soome maagaasivõrgud 150 km pikkuse gaasi ülekandetoruga, millest ligi 80 km paikneb mere põhjas. Loodav ühendus tõstab varustuskindlust ja energiajulgeolekut kogu regioonis. Gaasiühendus valmib 2020. aastaks.
Seotud lood
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Soome toll: laev vedas sanktsioneeritud kaupa
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele