Autor: Lauri Leet, kaasautor • 14. oktoober 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Põhiline kasv riigis tulebki Gluchi sõnul elamuehitusest. Tänu põgenikelainele on viimasel kahel aastal Saksamaa elanikkond kasvanud tormiliselt – ainuüksi eelmisel aastal ületas see 1,1 miljoni lisandunud inimese piiri. Käesoleval aastal ennustatakse selle arvu vähenemist umbes poolele miljonile, ent ka see Gluchi kinnitusel piisav, et näiteks käesoleval aastal kerkib Saksamaal kokku 260 000 uut korterit ning aastal 2018. ennustatakse uute valmivate korterite arvuks juba 285 000. Tuhande elaniku kohta jagati 2015. aastal Saksmaal välja keskmiselt 3,2 eluruumi kasutusluba, mis paigutab riigi majandusanalüütiku sõnul Euroopa Liidus vastava näitaja osas kõrgele kolmandale kohale.

Lisaks elanike kasvule nimetas Gluch riigi ehitussektori kasvu utsitavaks ka madalaid intressimäärasid. Tema sõnul on Saksamaal praegu kodusoetajatel üsna lihtne saada viie kuni kümneaastast laenu fikseeritud intressimääraga umbes 1,5% ümber, mis kergitab omakorda siseriikliku nõudlust ja soodustab uusarendusi ja -ehitusi. Samuti toetab ehitussektori kasvu mõistagi üldine majanduskasv riigis, mis viimasel paaril aastal on olnud kenasti positiivne. Käesoleval aastal kasvab kõigi ennustuste kohaselt Saksamaal majandus 2% ning 2017. aastal omakorda veel 1,5% võrra ning mis on nii suure ja arenenud majanduse kohta kahtlemata soliidne kasv.

Positiivse jutu kõrval tõi Erich Gluch välja ka mõningad miinused – kui kõnealusel kortermajade ehitusbuumi osas on juhtiv roll riigis munitsipaal- ja avalikul sektoril, siis pelgalt erasektori investeeringute kasv ehitusse on olnud tagasihoidlikum. „Lisaks võib Saksamaal tervikuna näha ohumärki selles, et riigi majandus sõltub liialt ekspordist. Meil on ajalooliselt tugevad sektorid, nagu näiteks auto-, masina- ja farmaatsiatööstus ning millised tooted on hinnatud ka meie sihtriikides, ent kui neis peaks toimuma tugevam langus, mõjutab see paratamatult ka Saksamaa majandust ning selle mõju ulatuks teatud intervalli järel kindlasti ka ehitussektorisse.”