Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elamute uuendamisse on tulemas üle 30 miljoni
2017. aastal panustab riik Eesti korterelamute energiasäästule, parema sisekliima loomisse, tondilosside lammutamisse, elektripaigaldiste kaasajastamisse ja kodude elamisväärseks muutmisse kokku üle 33 miljoni euro. Kavandatakse ka uusi toetusi väikeelamute energiatõhususe saavutamise ja uusehituse hoogustamiseks.
„Elamumajanduse prioriteediks on uuel aastal energiasääst ja sisekliima parandamine korterelamutes, et tõsta elamispindade kvaliteeti ja vähendada energiakulusid. Selleks investeerib riik 2017. aastal kokku 25 miljonit eurot. Tervislik ja energiatõhus elukeskkond on aluseks heale elule ka laiemalt ning mul on hea meel, kui riik saab seejuures kas ekspertide hea nõuga või rahaliste toetusmeetmetega abiks olla,“ märkis ettevõtlusminister Liisa Oviir, kutsudes koduomanikke ja ühistuid üles oma kodusid korda tegema, kaasama eksperte ja tehnilisi konsultante ning kasutama toetusmeetmeid arukalt. Toetustaotlusi saavad esitada nii korteriühistud kui kohalikud omavalitsused.
Kavandatakse ka suurendada investeeringuid kohalike omavalitsuste elamufondi uuendamisse. Aastani 2020 eraldatakse ligi 20 miljonit eurot kvaliteetsete ja energiasäästlike korterelamute rajamiseks ning amortiseerunud ja kasutusest väljalangenud elamufondi lammutamiseks.
Hoonefondi uuendamise ühe peamise meetme raames toetatakse üürielamute rajamist töö- ja elukohana atraktiivsetesse tõmbekeskustesse. Selleks on planeeritud järgmise aasta eelarvest pilootprojektiks 2,5 miljonit eurot, lammutustoetuseks on järgmisel aastal ette nähtud pool miljonit eurot. Toetatakse nii olemasolevate terviklike korterelamute rekonstrueerimist kui ka uute energiatõhusate korterelamute ehitamist. Elamuarendusprojektide realiseerimiseks on oluliseks eelduseks tasuta maa eraldamine eesmärgiga võimaldada korteriühistute jaoks vajalike tehniliste lahenduste ja infrastruktuuri rajamist. Ministeerium on teinud selleks oma ettepaneku riigivara seaduse muudatuseks.
Igal aastal uuselamuid vähemalt 1% mahust
Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla 1950–1990 keskmisele eluruumide mahule, kuid ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb või on juba ületanud tol ajal normatiividega määratud eluea. Selleks, et tagada eluasemete piisavus pikema perioodi vältel, oleks vaja igal aastal ehitada vähemalt 1% ulatuses uusi ja renoveerida vähemalt 2% ulatuses juba olemasolevaid eluruume, kuid viimaste aastate tempo ei ole jätkusuutlikkuse tagamiseks olnud piisav.
„Sellest tulenevalt on perioodil 2016–2020 riigi eelarvesse kavandatud investeeringute maht umbes 158 miljonit eurot, millega toetatakse nii olemasolevate hoonete renoveerimist kui ka kvaliteetsete ja energiatõhusate uute eluruumide projektide väljatöötamist ja uusehitust,“ märkis minister Oviir. „Püüame arendada kinnisvaraturgu ka Tallinnast ja Tartust kaugemal ja aidata ka väiksematel tõmbepiirkondadel areneda just paremate eluruumide kaudu. Selleks töötame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja vastavad toetusmeetmed,“ märkis Oviir.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele