Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Targa Maja kompetentsikeskuse rahakasutuse üle jätkuvad vaidlused
EASi siseauditi üksus tuvastas Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditis toetuse reeglite sihipärase rikkumise finantsmõjuga enam kui 297 500 eurot. Kompetentsikeskuse endine juht, praegu Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu tegevjuhi ametit pidav Kalle Karron kinnitab Päevalehe vahendusel, et pettust pole olnud.
EASi siseauditi üksus esitas EASi nõukogule Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuse tulemusauditi, millega kontrolliti kompetentsikeskuse 2010. – 2015. aastatel EASi poolt rahastatud projekte. Toetuse saaja oli SA Virumaa Kompetentsikeskus, mis on kolme projekti raames saanud toetust kokku 3 391 492,50 eurot. Audit sisaldas 11 olulise finantsmõjuga tähelepanekut, tuvastades mitteabikõlblike toetuste summa 297 532 eurot ja 30 senti.
Auditi lõpparuande kohaselt pole Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus täitnud ka täies mahus projektide eesmärke ja kompetentsikeskuse testkeskkonnas pole väljaarendatud funktsionaalsust, mis võimaldaks keskusel kujuneda piirkonna konkurentsivõimet tõstvaks kompetentsikeskuseks. Oluline osa 2015. ja 2016. aasta tuludest on teenitud fiktiivsete tehingutega, millel puudub majanduslik sisu.
EAS algatab auditi lõpparuande põhjal toetuse tagasinõudmise. Tagasinõude lõplik suurus sõltub projekti eesmärkide täitmisest ja rikkumise ulatusest.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo alustas Targa Maja Kompetentsikeskuse rahakasutuse osas kriminaalmenetluse soodustuskelmuse ja riigihangete nõuete rikkumise tunnustel.
Ajaleht: endine juhatuse liige on üle kuulatud
Eesti Päevalehe andmeil on Targa Maja kompetentsikeskuse toetusraha väärkasutuse osas üle kuulatud sihtasutuse endine juhatuse liige Kalle Karron.
Ta möönis Päevalehele, et on auditi valmimise käigus küsimustele vastanud. Karron selgitas, et mingisugust raha "vasakule" panemist pole olnud. "Asjad on olnud selgelt kontrolli all ja keskust on arendatud," toonitas ta.
„Nad pingutavad kõvasti üle. Aga ma ei tahaks selle kohta midagi öelda, sest see on nende töö ja meie asi on see läbi vaadata, hinnata ja vastuväited esitada. Täna me võtame seda asja rahulikult ja püüame vaadata, kuidas me saame parimal moel abikõlbulikkuse asjadele vastata," rääkis kompetentsikeskuse endine juht.
Karron välistas kategooriliselt, et tema lahkumine kompetentsikeskuse juhi kohalt eelmise aasta lõpus oleks seotud nüüd ilmsiks tulnud puudustega. Endise juhi sõnul tahtis ta olla ametis ühe rahastusperioodi lõpuni. "Audit tuli alles hiljem ja tollal me neid asju ei teadnudki – need pole absoluutselt omavahel seotud," selgitas Karron.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele