Tartusse kerkis esindushotell

Muinsuskaitise soov oli säilitada nii palju, kui võimalik – fassaad, aknalauad, ahjud, trepid. Seda sai ka tehtud. Nii on hoone nn ajaloolises osas kõikvõimalikud detailid hoole ja armastusega säilitatud, taastatud ja taas kasutusse võetud. Säilitatud on ka vana hooneosa kelder.

Eriti keeruline oli säilitada fassaadi, mis aja-, välis- ja füüsikategurite tõttu oli kaotamas oma esialgset struktuurset koospüsivust. Seetõttu tuli müür korralikult metallsõrestikuga toetada. “Algselt oli plaan tugiraam rajada hoone sisse, kuid leidsime lahenduse, kus tugipostid jäid tänavale,” selgitab Somelar. See aitas lahendada järgmist väljakutset. Nimelt oli krunt mäe ja tänava vahel kitsas, ehitajad pidid mahutama kõik vajaliku sajakonna ruutmeetri suurusele tänavajupile. Ajutiselt kaotati Ülikooli tänaval hoone ees parkimiskohad, kuid tänav jäi liikluseks avatud. “Tänaval viibijate õhutus on ülitähtis,” toob Somelar välja, et sooviti välistada iga võimalus, kui vanast fassaadist tööde käigus peaks mõni detail alla kukkudes kedagi vigastama. Õnneks kõik laabus ja midagi alla ei kukkunud. “Korrakski ei tulnud pähe, et müür võiks laguneda, sest toestus oli ülivõimas,” kiidab ta konstruktorite tööd. Luksuslik hooneKa hoone siseviimistlus on luksuslik ja kliendikeskne. “Kui tihti üritatakse optimeerida ja võtta pinnalt maksimu, siis Ülikooli 14 hoones on tehtud kõik nii, et kliendil oleks mugav,” kinnitab Somelar. Luksust lisavad kallid viimistlusmaterjalid. “Tellijal olid ülikõrged nõudmised nii arhitektile, projekteerijale, kui ka ehitajale. Selle eeldus oli omakorda ülihea kontseptsiooni loomin,” toob Somelar välja.