Autorid: Ehitusuudised , ehitusuudised.ee • 8. september 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning toetusi hakkab jagama KIK. Toetust saavad need tegevused, millele viitab kohalik soojusmajanduse arengukava ning kui olemasolev kaugküttesüsteem pole jätkusuutlik.

„Täna on Eestis piirkondi, kus elanikud on ühendatud niivõrd ebaefektiivse kaugküttevõrguga, mida ei ole enam otstarbekas renoveerida,“ ütles minister Michal. „Määruse rakendumisel saab toetust hoone küttesüsteemi renoveerimiseks, mille tulemusena paigaldatakse hoonele lokaalne katel ja eraldatakse kaugküttevõrgust,“ lisas ta.

Üldjuhul toimuks majades üleminek taastuvenergiat kasutavatele kateldele, mis hakkavad kasutama pigem kodumaiseid kütuseid nagu puiduhake ja puidupellet, mis on vedelkütustega võrreldes stabiilsema turuhinnaga. Samuti võib kasutada lahendustena soojuspumpade paigaldamist. Juhul, kui hoones on juba gaasivõrk, võib olla majanduslikult mõistlik hakata hoonet kütma gaasiga.

Toetust saavad küsida kohalikud omavalitsused, soojusettevõtjad, hoonete omanikud või mittetulundusühingud olemasolevale hoonele lokaalse kütte ehitamiseks. Renoveerimistööd peavad olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. Potentsiaalis on sihtgrupiks just väikesed piirkonnad, kus on ajalooliselt kõrge soojuse hind. 

Toetust saab küsida soojuse tootmise seadme ostuks, vanade kaugküttetorustike ja katelde likvideerimiseks ning uue katla ja hoone soojussõlme vahelise ühenduse ehitamiseks. Toetuse minimaalne summa kortermajade kohta on 2000 ja maksimaalne 100 000 eurot.

Riigilt on võimalik saada täna toetust ka kaugkütte soojustorustiku ning katelde renoveerimiseks, juhul kui kaugküttega jätkamine on otstarbekas. Täpsemat informatsiooni saab KIK kodulehelt.