Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riiklike üürimajade mõttekus kahtluse all
Eesmärk on kirjeldada seni Oviiri poolt välja pakutud meetmete tugevusi ja nõrkusi, analüüsida väljatöötatud meetmete paketi rakendusvõimalusi erineva võimekusega tõmbekeskustes ning saada ekspertarvamus, kuidas peaks riik üürimajade ehitamise plaani toetama.
Praegu on riik ühe meetmetena välja toonud otsetoetuse andmise kohalikele omavalitsustele, mille eest omavalitsuses saavad ise üürimajad ja sellega kaasneva infrastruktuuri välja ehitada. Teine meede näeb ette soodustingimustel üürimajade ehitamise rahastamist ja kolmas meede maa eraldamist omavalitsustele.
Töö selgitab välja missugune neist kolmest meetmest on kõige tõhusam ja pakkuma välja kombinatsioone, mille rakendamine annaks parima võimaliku tulemuse erineva võimekusega tõmbekeskustes. Lisaks oodatakse hankelt üürimajade rajamise eeldatavate kulude analüüsi, sealhulgas tuleks välja selgitada võimalused erasektori kaasamiseks.
Viimase ülesandena peab hanke võitja analüüsima sektori edaspidise arengu perspektiive ja võimalusi avalikku huvi teeniva elamufondi haldamiseks läbi üürielamuportfelli riigi äriühingu või riikliku investeerimisfondi.
Töö tulemiseks peab olema hästi argumenteeritud lõppraport, mille alusel on võimalik rahastamisvahendeid rakendada ja riiklikke tegevusi ellu viima asuda.
Koos olemasoleva statistika ja uuringutega peab tellitava töö raames valmiv aruanne aitama teha vajalikke majanduspoliitilisi järeldusi ning võimaldama teha pikemaajalisi prognoose üürielamute rajamise mõjust erineva tasandi tõmbekeskuste majandus- ja elukeskkonnale.
Perioodil 2017-2020 on riigieelarvesse planeeritud kokku 17,5 miljonit eurot üürielamute rajamise toetamiseks.
Seotud lood
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Üritused
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele