Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik panustab haridushoonete energiasäästule 332 000 eurot
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega riik toetab täiendavalt 322 000 euroga viie ühiskondliku hoone energiasäästlikumaks muutmist.
Eesti-Šveitsi koostööprogrammist rahastatakse Rakvere lasteaeda „Rohuaia“, Haapsalu lasteaeda „Vikerkaar“, Alu hariduskeskust ning Väätsa põhikooli ja eakate kodu, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kokku maksab „Energiasäästu suurendamise avalikes hoonetes ning uute ehitusstandardite väljatöötamise projekt“ ca 7 miljonit eurot, millest 5,86 miljonit tuleb Šveitsi ning 1,14 miljonit eurot omafinantseeringuna Eesti poolt.Alates 2019. aastast peavad kõik uued Eestis ehitatavad avaliku sektori hooned olema liginullenergia lahendusega ning aastaks 2021 peavad seda olema ka kõik teised rajatavad hooned.Liginullenergiahooned pakuvad tavaliste hoonetega võrreldes märgatavalt väiksemat küttekulu. Keskmise 75 ruutmeetri suuruse korteri puhul on liginullenergia lahendusega küttekulu umbes 45 protsenti väiksem kui ehitades praegu kehtiva miinimumstandardi alusel.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.