Kõige suuremad muutused toimuvad maakatastri valdkonnas. Muutuste käigus koondati ametist 20 töötajat.

- Kui varasemalt maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti, põhjendab Maa-amet muutuste vajadust.
- Foto: Raul Mee
„Ennekõike on Maa-ameti struktuurimuudatused tingitud maareformi lõpusirgele jõudmisest, halduskulude kokkuhoidmisest ja järjest parematest võimalustest korraldada asjaajamist elektrooniliselt,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.
Kõige suuremad muudatused toimuvad maakatastri valdkonnas, kus maakondlike katastribüroode ja senise kahe osakonna baasil on loodud neli osakonda, mis lisaks katastriandmete registreerimisele ja arhiveerimisele hakkavad senisest enam rohkem rõhku panema andmete kvaliteedile, ajakohasusele ja avalikustamisele.
„Kui maareformi kõrgajal oli oluline katastriüksuste kiire registreerimine, siis nüüd on oluline hakata parandama tollase kiirustamise tagajärjel tekkinud ebatäpsusi ja korrastama andmete kvaliteeti,“ selgitas Tiits.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varasemad maakondlikud katastribürood olid vajalikud siis, kui reformi käigus moodustati palju uusi katastriüksusi ja kogu asjaajamine käis paberil, seisab ameti pressiteates. Nüüdseks on maareform lõppemas, Maa-amet on katastriga suhtlemiseks loonud elektroonilised võimalused, sh katastritoimiku esitamiseks elektroonilisel kujul. Senised katastribüroode töötajad on enamjaolt üle viidud registriosakonda ja valdav osa neist jääb tööle endisesse asukohta.
Struktuurimuudatused puudutavad ka ruumi- ehk kaardiandmete tootmist ja avalikustamist – likvideeritakse praegune kartograafia osakond, selle ülesanded lähevad üle moodustatavasse ruumiandmete osakonda.
Seotud lood
Tänavu 30. tegutsemisaastat tähistav pereettevõte
Tammer OÜ tõenäoliselt ehitus- ja laevatööstuses tutvustamist ei vaja. Ettevõtte arengut on algusest peale vedanud strateegilised investeeringud innovatsiooni, tootearendusse ja töötajatesse, mis on loonud võimaluse koos muutuvate turgude ja tehnoloogiatega kasvada. Kuidas aga sai kohalikust väikefirmast Põhjamaade suurim projektipõhine metallustevalmistaja, mis ekspordib 90% oma toodangust?