Autor: Lauri Leet, kaasautor • 22. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Linnahalli tugevust mõõdeti TTÜ laboris

Linnahall
Foto: Andras Kralla
Tallinna linnahalli ehituskonstruktsioonide ekspertiis sisaldas katsekehade võtmist nii terastaladelt, fermidelt kui ka raudbetoonkonstruktsioonidelt, ekspertiisi käigus määrati terase keemiline koostis ja tõmbetugevus ning viidi läbi survekatseid.

Ehituskonstruktsioonide ekspertiisil kasutatud arvutusmudel põhineb ehituskonstruktsioonide projekteerimises laialdaselt kasutataval lõplike elementide meetodil, millega tehtud arvutuste tulemuseks on konstruktsioonide deformatsioonid ja sisejõud.

Arvutusmudeli tulemuste põhjal kontrolliti konstruktsioonide kandevõimet mudelis kirjeldatud arvutuslikele koormustele.

 

A.Partsi Inseneribüroo juhatuse liige Aldur Parts, üks ekspertiisiakti autoritest kinnitas ehitusuudistele, et inseribüroo poolt kestis ekspertiisi läbiviimine neli kuud, mille jooksul võeti katsekehi nii Linnahalli jäähalli terastaladelt, kontserdisaali fermidelt kui ka jäähalli ja linnahalli raudbetoonkonstruktsioonidelt. TTÜ mehaanika ja metroloogia katselaboratooriumis määrati terase keemiline koostis, mark ja tõmbetugevus.

Raudbetoonist puuritud proovikehadest valmistati TTÜ ehitusmaterjalide teadus- ja katselaboratooriumis proovikehad survekatseteks. "Testide tulemused vastasid omaaegses projektis ette nähtud materjalide omadustele," kinnitas Parts.

Kandvate konstruktsioonide kandevõime vastab arvutuslikule koormusele

Aldur Partsi sõnul olid jäähalli talad korrosiooni tõttu veidi rohkem kahjustatud ning seal tuli arvutusmudeli põhjal ristlõike mõõtmeid vähendada, ent raskemalt koormatud fermidel ja taladel oli kohati  jällegi vaid pindmisi korrosioonikahjustusi, nii et seal oli seis parem.

Kõige suuremat kahju on linnahalli teraskonstruktsioonidele tekitanud mõistagi läbijooksud, ent kokkuvõttes pole linnahalli kandvate konstruktsioonide seis sugugi lootusetu. „Läbivalt vastab linnahalli kandvate konstruktsioonide kandevõime arvutuslikule koormusele, mis on kooskõlas 1970-ndate lõpus valminud konstruktsioonide projektiga. Rekonstrueerimise käigus on kindlasti vajalik viia seinte ja katusekonstruktsioonide soojapidavus vastavusse tänapäeva nõuetega,“ kõlab Aldur Partsi kokkuvõte.

Tallinna linnahalli nõukogu esimees Meelis Pai on varasemalt Delfile öelnud, et eksperdid andsid kinnituse, et linnahalli võib renoveerima asuda. „Need hirmud, et võib-olla mõned kandekonstruktsioonid on läbi roostetanud või midagi tuleb lammutada, need ei osutunud õnneks tõeks,“ lausus Pai, nentides, et vaja võib olla lammutada siiski üht-teist maja sees.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785