Käsitöö palkmaja tellib järjest enam ka kodumaine klient

Projekti tellija, Muhumaal asuva puhkekodu tegevust opereeriva Alam-Pedja Arendus OÜ juhi Kristel Niidi sõnul valiti ehitaja soovituste põhjal.“Puhkekodu kogumaksumus oli ligikaudu 200 000 eurot ja võrreldes teiste palkmaja ehituslahendustega olulist hinnavahet ei tulnud. Ehitaja hinnangul ulatub sellise hoone eluiga aastasadadesse,” rääkis Niidi.

Projekteerimistöö eest vastutas tosina-aastase staažiga arhitekt Taisi Lehtmets, kes praegu on vabakutselisena arvel Kriips Punkt büroos. Näiteks on tema kavandite järgi püsti pandud ka Võsupere lasteaed.“Puhkemaja projekteerimisel aitas kaasa Maiu Hirtentreu. Maja ehitaja jälgis visuaalset poolt, mina arhitektina stiili. Kuna ehituse käigus toimis inseneri ja arhitekti vaheline koostöö suurepäraselt, siis probleemkohti ega suuri küsimusi ei tekkinud,” sõnas Lehtmets.

Palgid töödeldakse enamuses käsitsi

Hobbiton Home OÜ tegevjuht Andrus Prangli sõnul seisneb käsitöö palkmaja ehitamise eripära selles, et kogu töö ehk palkide töötlemine tehakse ära käsitööriistadega. Tänapäeval kasutatakse lisaks ka elektrilisi abivahendeid nagu elektrihöövel ja elektrisaag, täpsem tapp lõigatakse peitli ja kirvega. Ainukene suurem masinatöö on palgikülgede kantimine lintsae raamil.

“Seda tehakse siis, kui tellija soovib külgedelt kanditud palkidest maja. See on praktiline lähenemine: käsitööna kooritud ümarpalk võib võtta seinana üsna palju ruumi ära. Oskame muidugi ka kirvega palke kantida ehk tahuda, aga see on nii suur töö, et tänapäeval tellijad ei suuda seda kinni maksta. Kõrguses aga säilitame palkidel nende loodusliku kuju ehk koonde,” selgitas Prangli.

Käsitööna toodetud palgid annavad hoonele kõrgetasemelise esteetilise kvaliteedi, pealegi lisab nende erinev kuju palju eksklusiivsust, vormides iga maja ainulaadseks. Käsitöö võimaldab ka luua kõiki erilahendusi kliendi soovidest või ideedest lähtuvalt.

Erilisele kohale eriline lahendus

Lehtmetsa sõnul lähtus ta hoone projekteerimisel maja erilisest asukohast. Võttes arvesse ilmakaari, sobitati hoone oma keskkonda, kadakate ja maapinnases olevate suurte kivirahnude vahele.

“Eraldi tuli arvestada, et kevadine tõusuvesi ei kahjustaks hoonet. Seetõttu tuli palkmaja maapinnast kõrgemale tõsta,” märkis Lehtmets. Sestap asetub hoone postvundamendile, mis on ümbritsetud kohalike maakividega, säilitades Muhumaale omase maakiviaedade stiili. Materjalivalikul sai oluliseks fakt, et hoone asub Muhumaa vanima küla serval, seal on väga palju palkmaju. “Võrreldes vanemate ehitistega, projekteerisin küll pisut kaasaegsema ning meeldejäävama versiooni, mille krooniks on hoone omanäoline katus,” sõnas Lehtmets.

Ehitustehniliselt tuleb Prangli sõnul seda tüüpi majade puhul tähelepanu pöörata materjali valikule ja töötlemisele, sest suure puitmaterjali eelkuivatamisest sõltub paljuski hilisem maja kvaliteet. “See töö ei ole lihtne, selle kogemuse oleme saanud pikki aastaid tegutsedes ja paljuski katsetades. Praeguseks on meil olemas Eesti suurim looduslikult kuivava palgimaterjali ladu, mida igal aastal talveperioodil täiendamine,” sõnas Prangli.

Palkseinte meistri ametit koolid ei õpeta

Üheks hoone eripäraks, nagu mainitud, on ka selle katusehari, mis ei kulge mitte horisontaalselt, vaid moodustab keskel nõgususe. Vastavalt tellija soovile on maja seest kõik katuse kaldlae ja kergseinte laudised pandud diagonaalselt, kuigi tavaliselt on laudised kas horisontaalselt või vertikaalselt. Hoone siseseintes on kasutatud nüüdisajal tavapäraseks saanud palkseinte ja pruss-sõrestiku kombinatsiooni. See lahendus ehk vahvärkkonstruktsioon võimaldab eluruumidele lisada tellijate armastatud suurte klaaspindadega seinu.

Lisaks spetsiifilisele ehitustehnikale on Prangli sõnul teine väga oluline teema kvaliteetne tööjõud. Palkseinte ehitusmeistri väljaõpe nõuab vähemalt aasta-poolteist kogemust tootmishallis, kuid seda meistrikunsti kuskil koolis paraku ei õpetata.

Hobbiton Homesi peamised turud on Norra ja Rootsi, kuid Prangli sõnul tellivad üha enam palkmaju ka eestlased. “Viimase paari aasta kogemuse põhjal tundub, et Eesti klient on muutunud järjest teadlikumaks ja jõukamaks. Saab öelda, et kohalik turg on meile väga huvitavaks muutunud,” tõdes ta.

Autor: Lennart Käämer, kaasautor