Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi Kinnisvara täiendas ühiskondlike hoonete tehnilisi nõudeid
Esitatud põhimõtteid ja nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on Riigi Kinnisvara AS, teatas ettevõte. Juhend kehtib nii uusehitistele ja rekonstrueeritavatele hoonetele.
"Soovime tagada oma klientidele kvaliteetse kinnisvarakeskkonna, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega," ütles RKAS-i keskkonna- ja tehnilise toe osakonna juhataja Allan Hani.
"Kuivõrd käesoleva juhendi eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel järgida loomulikult õigusaktide nõudeid, ka juhul, kui käesolev juhend ei ole vastavas osas õigusaktidega veel kooskõlla viidud või kui juhendis esineb vastuolusid õigusaktides sätestatuga. Kuna õigusakte muudetakse tihti, muudame jooksvalt ka käesolevat juhendit," selgitas Hani.
Juhendmaterjali „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016“ suuremad täiendused tehti koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade asjatundjatega.
Juhendmaterjaliga „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele 2016“ saab tutvuda RKASi koduleheküljel.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.
Enimloetud
4
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Üritused
Hetkel kuum
Mapri Ehituse järelteeninduse juht Ero Tragel: See, mis Lubja tänaval juhtus, on ainulaadne nii meie praktikas kui ka kogu Eesti ehitussektoris.
Kvaliteetne tööjõud on väga nõutud, ent selle leidmine on endiselt väga keeruline
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele