Tänases konkurentsis vajame pädevaid mõõdikuid, et mõista kuidas edu saavutada, õppida vigadest ja neid tulevikus vältida. Tagurpidi lugedes tähendab see seda, et ilma pädevate mõõdikuteta ei suuda me juhtida ega midagi paremaks muuta.
Täiusliku äri juhtimine: kolm kuldset mõõdikut
  • Foto: Pixabay
Kvaliteedijuhtimise guru H. James Harington on öelnud: “Tegevuste mõõtmine on esimene samm, mis juhatab kontrollile ning parendustegevuste elluviimiseni. Kui sa ei suuda midagi mõõta, siis ei saa sa sellest lõpuni aru. Kui sa ei saa aru, ei suuda sa kontrollida. Kui sa ei suuda kontrollida, ei saa sa seda ka paremaks muuta.”
Mõõtmisest, mõõdikutest ja indikaatoritest
Esiteks, teeme selgeks erinevused mõõte, mõõdikute ja tegevuse indikaatorite (ingl k Key Performance Indikators – KPI) vahel. Mõõdet võib käsitleda kui lihtsa informatsioonina, mida saab kuskilt välja lugeda. Mõõdiku kaudu saame kätte informatsiooni, mida keegi on saavutanud teatud tegevuste tulemusena. Indikaatorite kaudu saame kätte informatsiooni, mis on kriitilised teatud tegevuse, meeskonna või kogu ettevõtte jaoks. Näiteks, kasum on indikaator müügimeeskonnale, kuid finantsistile lihtsalt üks mõõde. Jooksjale on staadioni ringiaeg indikaator, südamelöögid mõõdik ja jalanumbri suurus lihtsalt üks mõõde.
- mis mõjutavad äriprotsesse.
Neid kahte kombineerides on meil võimalik üles ehitada meeskondade või osakondade tulemuskaardid, mis on võtmeteguriteks ükskõik millise tegevuse juhtimissüsteemis (ingl k Performance Management System – PMS).
On kaks küsimust, millele peame vastama:
Missugune info on oluline, et juhtida meeskonna või osakonna igapäeva tööd?
Milline mõõdik on kohaldatav ükskõik millise äritegevusega? 
Meeskonna juhtimiseks on olemas kolm universaalset aspekti:
Need kolm mõõdikut on lühidalt kvantiteet, kvaliteet ja tööviljakus e tootlikkus. Need kolm mõõdikut on universaalselt kohaldatavad, pole tähtsust, kas juhid restorani, panka või tootmisettevõtet 
Kvantiteet
Kvantiteedi mõõdik näitab, kui suur hulk tööd on teostatud teatud aja jooksul või kui palju toodangut on kohale toimetatud määratud aja jooksul. Peamised võrdluspunktid on tootmisgraafik “toodetud lattu” ja kliendile kätte toimetatud e. “teostatud tellimus”. Tavapärased väljundid on läbilaske võime (ühikuid päevas) või tähtaegselt teostatud tegevused.
Kvaliteet
Kvaliteet mõõdab võimet teostada töid defektideta, puudusteta ning märkimisväärsete erinevusteta. Kvaliteet  või “eesmärgi teostamisvõime” saavad näidata kas positiivseid või negatiivseid tulemusi nagu edu, ebaedu või puuduste määra. Kuna enamasti pööratakse tähelepanu sellele, mis läks valesti, siis on ka enamik kvaliteedi mõõdikuteks ümbertegemiste hulga mõõtmine, tagasilükkamised, hilinemised,  mahajäämus võrreldes teostatud tööga 
Tootlikkus
Tootlikkuse mõõdik jälgib tegelikku väljundite hulga suhet sisenditega, e kui palju tööd on tehtud millise ressursi hulgaga. Tootlikkus on kasulik mõõdik kui toode või teenus on tellimuspõhine ning tunnistatud koheselt korrektseks või antud õle kliendile. Neile, kes toodavad esmalt lattu, aitab tootlikkuse mõõtmine mõista efektiivsust (tegelik sisend  võrreldes standardsete sisenditega), sest toode on esmalt valmistatud, kuid mitte koheselt üle antud kliendile.
Need kolm mõõdikut: kvantiteet, kvaliteet ning tootlikkus on sobivad ükskõik, millisele ärile või protsessijuhtimisele.
Mida peavad Eesti ettevõtjad kõige olulisemateks mõõdikuteks ning millistest on neil kõige rohkem kasu olnud, kuuleb juba 28. aprillil Täiusliku ärijuhtimise konverentsil: Protsessijuhtimine 2016, kuhu kutsusime meelega oma kogemustest ja soovitustest rääkima erinevate ärivaldkondade juhid ja protsessijuhid. Tule konverentsile ja saa teada, kuidas saaksid sina muuta oma äri edukamaks.
Artikli ühe allikana on kasutatud juhtimiseksperdi Joerg Muenzing LinkedIn artiklit.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 13:54
Tõstukid, kärud ja sajad läbimised päevas panevad siseukse korralikult proovile – millal võiks mõelda pendeluksele?
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele