Autor: Sulev Senkel • 18. märts 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti hankijaid juhib hirm

Rohelist tuld oodatakse sageli vaid kohtult
Foto: Pixabay
Euroopas ja põhjanaabrite juures evitakse üha enam hangete korraldamisel ja hindamisel suunda, mille märksõnad on majanduslik soodsus, innovatsioon ning kulutõhus raha kasutamine. Eestis küll aeg-ajalt kritiseeritakse hangete korraldamist, kuid keegi ei julge midagi teisiti teha.

Esmalt kui teema avan, siis pean vabandama uuendusmeelsete hankijate ees, keda siiski võib üles lugeda ühe käe sõrmedel.

Taustaks viie ahvi sündroom

Psühholoogias on tuntud viie ahvi katse. Katse seisneb selles, et ahvid pannakse ühte puuri, kus laes on banaanikobar ja seina ääres redel. Ahvid asuvad kohe redelit kasutusele võtma, et banaanid kätte saada. Kui aga mõni ahvidest seda üritab, kastetakse kogu seltskond külma veega üle, pärast mida ükski ahv enam seda ei proovi. Siis aga vahetatakse grupist ahvid üks haaval välja. Kui uustulnuk püüab redelit kasutusele võtta, teevad teised ahvid talle “selgeks”, et seda ei tasu proovidagi. Nii vahetatakse välja kõik ahvid. Kui koogu seltskond on vahetunud ei proovi keegi redelit kasutada ja banaane püüda, sest seda ei tohi teha, teadmata miks.

Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Kristina Laarmaa

"Minu hinnangul ei ole tegelikult takistuseks liiga jäik või formaalne seadus, vaid praktiline takistus on ebapiisav hanke ettevalmistus. Minu arusaamise järgi ei tähenda väärtuspõhine hange tingimata seda, et madalaim hind parimat kvaliteedi ja hinna suhet tagada ei võiks. Küll aga eeldab madalaima hinna rakendamine, et nii tehniline kirjeldus, tulevase hankelepingu tingimused kui  ka kvalifitseerimistingimused on põhjalikult läbi mõeldud ja piisavad.

Kvalifitseerimistingimuste ja tehnilise kirjelduse vastavustingimuste eesmärgiks peaks olema esiteks, sõeluda hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalike majanduslike ja tehniliste eeldustega pakkuja, ning teiseks, määratleda ühemõtteliselt, mis on see, mida hankija soovib hankida (ehk millistele parameetritele peab hangitav asi, teenus või töö vastama).

Järgmiseks, hankelepingu tingimused peaksid reguleerima ammendavalt lepingu täitmisel esilekerkivad küsimused, seejuures ei ole hankelepingu regulatsiooni jäikus praktilise elu vajadusi arvestades põhjendatud – pigem peaks hankelepingu sätted võimaldama paindlikkust.

Hankelepingu tingimuste kujundamine on hankija enda kätes, seadus teeb selles osas suhteliselt vähe ettekirjutusi. Alles nö viimaseks kihiks on hindamiskriteeriumid, seejuures muude kui madalaima hinna kriteeriumite puhul komistavad hankijad sageli selle otsa, et lihtsalt ei mõelda läbi, kuidas hindamiskriteeriumi alusel pakkumusi reaalselt hinnata nii, et sellist hindamist oleks võimalik ka väljapoole põhjendada.

Hankija peamine takistus täna nn väärtuspõhisel hankimisel on ebapiisav hanke ettevalmistus. Paraku ei ole see vaatenurk väga populaarne ega hankijatele endile meeldiv kuulda."

 

Hirm vaidlustuse ees

Olen ise korduvalt küsinud, miks jätkatakse vaid madala hinnakriteeriumiga hankimist, kui muu maailm teist suunda läheb? Korduv argument on, et kardetakse ikkagi vaidlusi ning puudub piisav ettevalmistus nendega toime tulekuks. Sama olen küsinu otse Rahandusministeeriumilt, et miks nad ei julge öelda otse välja, et hankijatel tuleb leida ka muid võimalusi, kui ühte teerada talluda. Eestis on piisavalt saadud kogemust, et pelgalt madala hinnaga ei näita me ei soosi ei innovatsiooni, ega ettevõtete ning ettevõtluse arengut.

Las kohus otsustab

Mida instantsid julgevad öelda, on see, et kui kohtuotsust pole olnud, siis ei ole mõistlik torkida teemat. Ja nii oodataksegi seda esimest ohvrit, kellele siis vastavalt kas tunnustavalt õlale patsutada või parastada. Kas selles valguses juhivad hankeid ja loovad väärtust kohtud või inimesed, kes soovivad mõistlikult raha kulutada. Meil pole aega panustada arenguks, aga on piisavalt aega ja ka raha tagajärgedega tegelemiseks.

Õpime naabritelt ja teeme koostööd

Mul oli harukordne võimalus saada kutse Soome hankemaailma köögipoolele ning osaleda töötoas, kus arutati just seda, kuidas targemalt hankida ning saada tellides seda, mida tegelikult tahetakse.

Jah, siinkohal võime küll naerda soomlasi, et nad on aeglased justkui Muumid, ent soomlastel on olemas tahe, julgus, eesmärk ning valmisolek koostööks. Kõige olulisemad punktid, mida rõhutati, olid: koostöö, põhjalik ettevalmistus, läbimõeldud strateegia, õppimine vigadest ning töörahu säilitamine. Viimane tähendab just seda, et alati ollakse valmis nö vaidlusteks, kuid selleks valmistutakse ette ning püütakse säilitada kaine mõtlemine.

Mis siis selle madalaima hinnaga teha?

Uurisin ka seda, mis tähendab nende meelest madal hind. Sain vastuseks, et kui madal hind on piisavalt vastavalt hindamiskriteeriumitele põhjendatud, ei ole see takistuseks. Kõige hullem on maksta ebakompetentsuse, võimetuse ning selle, eest mida Sa pole tellinud. Hindamine 20% hind ning 80% väärtuspõhised kriteeriumid ei tekita erilist emotsiooni, vaid seda peetakse normaalseks. Oluline on siinkohal hankija poolt piisav ja põhjalik ettevalmistus ning kui vaja küsida abi.

Meid, soomlasi ja paljusid teisi Euroopa Liidu riike ühendab see, et kõigile kehtivad riigihangete puhul samad direktiivid. Kõigil on võimalus jääda kinni seadustesse või püüda avastada võimalusi ning tegeleda protsessidega, mida seadus või direktiivid pakuvad parimate teenuste, toodete või ehitiste tellimisel. Põhjanaabrid on mõistnud, et muutuda on risk, kuid risk püsib ka mitte midagi tehes.

Üleskutse hankijatele ja pakkujatele

Kutsun teid, kõik hankijad, pakkujad ja osapooled, kes soovivad muuta senist hankemaailma mitmekesisemaks, sisulisemaks, läbipaistvamaks, ausamaks ning uuendusmeelsemaks jagama oma mõtteid, kogemusi ja ettepanekuid, saama kokku või luua selleks oma töörühm ning alustada piloteerimist.

Ehitusuudiste juhina olen võtnud sel aastal tuua Eestisse rohkem kogemusi välisriikidest, millest saada ideid, soovitusi ja õppetunde valdkonna arendamiseks Maarjamaal.

Ühe võimalusena on võimalik saada osa targemate hangete loomisest 5. mail toimuval Ehitusuudiste ja Deloitte Legal Hangete konverentsil, kus kuuleb juba lähemalt otse soomlastelt, mida nad teisiti teevad ning osaleda konverentsi raames toimuval workshopil. Lisainfot vaata siit.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785