Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bauschmidt ja AS TREF Nord said 20 miljonilise lepingu
Tallinna linn ja ühispakkujad OÜ Bauschmidt ja AS TREF Nord sõlmisid lepingu Koplisse viiva trammitee remondiks. Linnale läheb see maksma ligi 20 miljonit eurot.
Ehitajal on plaan alustada remondiga võimalikult kiiresti ning tööd viiakse ellu kolmes etapis.
1. etapp: Suure Rannavärava ning Balti jaama vahelisel alal trammitee ümbertõstmine koos trammide ajutise tagasipöörderingi ehitamisega. Kestus märts kuni oktoober. Trammiliiklus Kopli suunal peatatakse juunist kuni 1. septembrini.2. etapp: Viru väljaku ja Suure Rannavärava vahelise trammitee remont koos Viru ringi pöörangute vahetusega. Etapp kestab juunist oktoobrini.3. etapp: Balti jaama ja Kopli depoo vahelise trammitee rekonstrueerimine koos depoo ümberehitusega. Etapp kestab oktoobrist 2016 oktoobrini 2017.
Riigihanke võitnud ühispakkujate OÜ Bauschmidt ja AS TREF Nord nimel kirjutas lepingule alla Bauschmidti juhatuse esimees Mait Schmidt, linna poolt Tallinna Linnatranspordi AS juht Enno Tamm. Projekti kogumaksumus on 19 777 215 eurot, millele lisandub käibemaks.
Remonditakse trammitaristu Viru ringist Kopli depoo ja pöörangualani, kogupikkuses 16 km.Uuendatakse depoo territooriumil manööverdus- ja seisuteed. Rööpad viiakse betoonalusele, vahetatakse välja kontaktliin ning kandemastid. Lõigul Suur Rannavärav – Balti jaam tõstetakse trammitee lähemale Skoone bastionile, arvestades Rannavärava tänava sulgemisega autoliiklusele. Viru ringil vahetatakse välja Kopli-suunalised pöörangud. Kõik peatused saavad trammiooteplatvormi ning ootekoja. Trammitee sõiduteega ristumised muudetakse ohutumaks, paigaldades sinna foorid ning kujundades ümber liikluslogistilised lahendused. Kopli trammidepoo saab võimekuse võtta vastu uusi tramme.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.