Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puitkkarkassiga korterelamute ehituslubade arv tegi suure hüppe
Möödunud aastal Eestis väljastatud ehituslubade arv näitab, et uute elamute ehitus on suundumas taas kasvule.
Timbeco Woodhouse OÜ valmiv puitkonstruktsioonil ridaelamu Peetri külas Harjumaal
Foto: Puitmajaliit
Kasv
Eelmise aasta ehituslubade alusel valmib puitkonstruktsioonil kortermajades kokku 47 850 ruutmeetrit elupinda, mis on ligi 32 tuhat ruutmeetrit rohkem kui aasta varem.
Kõige rohkem puitelamute ehituslube elanike arvu kohta on väljastatud Ülenurme, Nõva ning Kiili vallas.
Kokku on elamute ehituseks 2015. aastal väljastatud 1695 ehitusluba, mis on 244 luba rohkem kui aasta varem. Väljastatud ehitusload võimaldavad ehitada kokku 659 980 ruutmeetrit eluaseme pinda.
Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil toob sektori jaoks olulisemana välja puidust kortermajade osakaalu kasvu: “Kui 2013. aastal väljastati Eestis 38 kahe või enama korteriga puitkonstruktsioonil hoone ehitusluba, siis 2015. aastal on see number juba 70”.
Endiselt on puit kasutuselt populaarseim ühele leibkonnale mõeldud eramute ehituses. Kokku väljastati eramutele 1390 ehitusluba, millest 718 on puitkonstruktsioonil ning 672 muul konstruktsioonil hoonete ehituseks. Puitkonstruktsioonil eramutes valmib 2015.a. väljastatud ehituslubade alusel 117 009 ruutmeetrit suletud netopinda ning ühe puiteramu keskmine suurus on 163,09 ruutmeetrit.
Möödas on ajad, mil nõrk või vajuv pinnas tähendas kallist ja ajamahukat probleemi pinnase väljakaevamise ja asendamise näol. Täna on olemas lahendus, kus pinnast ei vahetata välja, vaid muudetakse killustiksammaste abil targemalt tugevamaks. See meetod parandab pinnase kandevõimet kiiremini, puhtamalt ja märksa väiksema keskkonnamõjuga.