Autor: Marta Jaakson • 14. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuameti andmetele tuginedes on palgasaajaid aastalõpu seisuga 8000 võrra vähem. Eesti Pank, rahandusministeerium ja maksuamet selles aga ohtlikku mõju riigieelarve tuludele veel ei näe, põhjendades olukorda erineva statistikaga.

Eesti Panga analüütik Orsolya Soosaar märkis, et kuigi deklareeritud palgatulu saajate arv oli möödunud aasta 11 kuu keskmisest 1,2 protsenti kõrgem, hakkas tulu saajate arv vähenema juba teises kvartalis. Ta viitas, et 2014. aastal käivitunud töötajate register tõstis palgasaajate arvu hüppeliselt. Poole aastaga tekkis juurde rohkem kui 12 000 palgasaajat, kuid nüüdseks on palgasaajate arv langusesse pöördunud.

Suurim kaotus ehituses

Palgasaajate suurim mullune langus toimus maksuameti andmeil ehituses, finants- ja kindlustusvaldkonnas, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Viks-Binsoli sõnul on palgasaajate arv eelkõige langenud ehitussektoris, kus ehitusmahtude vähenemise tõttu oli palgasaajaid 2015. aasta novembris 2200 isiku võrra vähem kui 2014. aasta novembris.Nordeconi juhatuse liige Jaano Vink nentis, et iive on ehitusturul tõesti negatiivne, sest tööd on viimaste aastate jooksul vähemaks jäänud. Seda suuresti eurorahade kadumise tõttu, mis on ka investorid tagasihoidlikumaks muutnud.„Kui kodus on tööd vähe, siis ollakse nõus liikuma ka väljapoole. Mingil kujul mõjutavad lähivälisturud, seal on võimalik rakendust leida ja seda ka tehakse,“ rääkis Vink. Ta lisas, et kui töötajat otsima hakata, on CV saatjaid palju, ent sõkalde seast teri leida on pigem keeruline. „Järjest tähtsamaks muutuvad kvalifikatsioon, oskused ja kogemused, mitte lihtsalt hea tahe midagi teha. Sellist kvaliteetset korralikku tööjõudu tõesti on järjest keerukam leida,“ nentis ta.Teiseks on tema sõnul Eestis ehitusturul suur konkurents, tegutsevaid ettevõtteid on palju ning tegutsevad ehitusfirmad enamasti väikesed. Ta rääkis, et palju on ettevõtteid, kus töötajaid on alla kümne, ning see killustab turu paljude ettevõtete vahel ära ja tekitab konkurentsi tööjõu pärast.Nordeconis on Vinki sõnul siiski töötajate arv üsna stabiilsena püsinud, ent trend näitab temagi sõnul töötajate arvu vähenemist. „Ehitusettevõtted nagu kõik teised vaatavad oma efektiivsusnäitajaid ja püüavad vähema hulga töötajatega teha rohkem tööd. Kui on võimalik töötajate arvu vähendada, siis seda tehakse. Teisalt need töötajad, kes jäävad, neil tuleb hüvesid, palka ja kõike muud võib olla tõsta, et nemad rohkem pingutaksid,“ selgitas Vink.Palk kasvab, töötajaid vähenebSoosaar nentis, et kuigi laiemas vaates on keskmine palk võrreldes tööjõu tootlikkusega kasvanud viimaste aastate jooksul kiiresti, siis samas väheneb tööealine elanikkond. Seda on arvestatud ka Eesti Panga detsembriprognoosis, mille põhjal hõive kasv aeglustub 2016. ja 2017. aastal.Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste sõnul tuleb eelmise aasta hõive statistikaga olla ülimalt ettevaatlik, eriti selles aspektis, mis tugineb tööjõu-uuringule. „Statistikaameti 2015. aasta kolmanda kvartali kohta avalikustatud andmeid ei kinnita muud allikad - maksuamet, töötukassa, statistikaameti palgauuring - mis ei näita hõive kasvu ega töötuse edasist langust,“ märkis Lõhmuste.