Autor: Tõnu Toompark • 4. detsember 2015

Üüriäri saladused: kas välismaalane on parem üürnik?

Erinevate riikide rahatähed
Autor: Pixabay

Sageli eeldavad korterite üürileandjad, et välismaalased on kohalikest toredamad ja jõukamad ning nad on valmis maksma kohalikest kõrgemat üürihinda. Pole harv, kui oodatakse ja loodetakse, et välismaalased on rumalad ega tea kohalikul kinnisvaraturul toimuvast ning usutakse, et seetõttu on välismaalased nõus maksma üürihinda oluliselt üle kohaliku keskmise turutaseme.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Praktikas tuleb tõdeda, et välismaalasest koduotsija ootused võivad olla hoopis teises äärmuses. Sageli ootavad välismaalased Lääne-Euroopast hoopis seda, et Eestis on võimalik ühiselamu toa hinnaga saada üürile luksuslik kesklinnakorter.

Kõrgem hind tähendab paremat kaupa

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest. Ehk siis välismaalased soovivad keskmisest kvaliteetsemat hoone ja korteri kvaliteeti.

Või siis soovib välismaalane eluruumi üürida lühikeseks perioodiks – paariks nädalaks või paariks kuuks – ja ta teab, et lühikese üüriperioodi üürihind ongi tavapärasest kõrgem.

Üürileandja peab riskid maandama

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha maksimaalselt kuni kolme kuu üüri ulatuses. Praktikas küsitaks etagatisraha pigem ühe-kahe kuu üürisumma ulatuses.

Välismaalasest üürniku läbi suure kala püüdjate lootuses peab arvestama võimalike riskidega. Mis siis saab, kui välismaalasest üürnik võlgu jääb? Eestimaalase leiab tõenäoliselt varem või hiljem üles, aga hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulu, kui tulu.

Jaga lugu
Ehitusuudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785
Hannes RummReklaamimüügi projektijuhtTel: 518 4688