Autor: Lauri Leet, kaasautor • 3. detsember 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ehitustegevus moodustab riigi majanduse lisandväärtusest Eestis 7,1%, ehitusmaterjalide tootmine töötlevast tööstusest kesketläbi 3,4% ning need numbrid näitavad ministri sõnul, kuivõrd oluline kaal on Eestis ehitussektoril.

Olulisemad muudatused, mida riik ehitussektoris lähiajal kavandab, on seotud ennekõike energiatõhususe ja innovaatiliste riigihangetega. „Ehitajate jaoks on oluline riigi otsus asuda tegelema innovatsiooni hankimisega. Juba tuleval aastal alustame uute hangete pilootfaasiga. Riigi eesmärgiks on olla targem hankija ja toetama ettevõtteid, kes soovivad pakkuda mitte odavaimat hinda, vaid targemat toodet ja teenust.”

Eelmisel aastal viidi ehitushankeid riigis läbi 588 miljoni euro eest, mis moodustas 15% kogu riigihangete mahust. „See on suur osa ja kui ka paar protsenti nendest hangetest oleks suunatud teadlikult innovatsiooni arendamisse, oleks sellel olnud ettevõtluse arengule suurem mõju kui nii mõnelgi otsetoetusel. Kui riik oskab oma rahakotti kasutada otsetarbekalt ja arukalt, hankides uusi lahendusi, ärgitab see ka ettevõtteid uusi lahendusi pakkuma,” oli minister kindel.

Ehitusettevõtjad olgu ambitsioonikad

Lisaks on uutele hangetele on ehitussektori arenguks käivitatud ka innovatsiooniosakute meede, mis soodustab koostööd ettevõtete ja ülikoolide vahel. Samuti tõi Oviir välja veel koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega loodud ettevõtjate arengut toetava terviklahenduse -- ettevõtja arenguprogrammi -- väljatöötamist, mille eesmärgiga aidata muu hulgas ka ehitusmaterjalide ja -tehnoloogia tootjatel jõuda tootmisel keerukamate toodeteni. „Kutsun ehitusettevõtjaid üles tegema koostööd, olema ambitsioonikad, näha muutustes võimalusi arenguks ja enda konkurentsivõime tõstmiseks,” sõnas minister.