Autor: Lauri Leet, kaasautor • 27. november 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Inetult tossavate katlamajade aeg on möödas

Kohila hakkepuidukatlamaja
Foto: Raul Mee
Kaugkütte näol on kliendi jaoks tegemist mugava, tarnekindla ja taskukohase lahendusega, tõdeti VI Eesti Energia Aastakonverentsil, märkides ära kaugkütte tulevikuvõimalusi.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Andres Veske kirjeldas, et kaugküte ei ole ei ole kaugeltki enam ebaefektiivne eelmise ajastu soojatootmise viis. Kaugküte aitab kaasa kohalike materjalide efektiivsemale kasutamisele, koostootmisele ning võimaldab rakendada moodsaid lahendusi „Ja ka esteetiliselt ei ole kaugkütte katlamajad enam inetud eelmise põlvkonna hooned, vaid võivad ka arhitektuurselt olla heas mõttes pilkupüüdvad,” kinnitab Veske ja vihjas teiste hulgas ka käesoleval nädalal välja kuulutatud aasta puitehitise võistluse peaauhinna võitnud Pühajärve biokatlamajale. „Keset Austria pealinnas Viinis asub näiteks kena prügipõletusjaam,” tõi ta näite ka kaugemalt.

Fortum Eesti juhatuse liige Margo Külaots lisas, et tänapäevased avatud kaugküttelahendused võimaldavad soojust toota nii päikesenergiat kui olmejäätmeid ära kasutades. Aga ka näiteks suurte serveriparkide soojust või ka tööstusettevõtete tootmisel tekkivat soojust tagasi ostes. Uued lahendused on võimaldavad ka soojuse eraldamist kanalisatsiooni- ja ventilatsioonisüsteemidest. „Fortumil on Põhjamaades taolisi töötavad lahendusi ette näidata igast variandist ning loodetavasti saab üsna pea neid näha ka Eestis.” 

Regulatsioonid on vananenud

Kaugkütte probleemideks nimetati konverentsil ajale jalgu jäänud keerukaid regulatsioone. „Näiteks Konkurentsiameti metoodika kaugkütte tariifide arvutamisel on ajale jalgu jäänud ja ei kutsu ettevõtteid sellega tegelema, ka soojusarvestite taatlemistähtajad on ajast ja arust,” sõnastas Veske ja lisas samas küsimustele vastates et kaugküttepiirkondade rakendamine on tema hinnangul põhjendatud, neid kasutatakse ka mitmetes teistes riikides ja valdkonna arengut see ei takista.

Soojuse aastane tarbimine on Eestis on 13 teravatt-tundi, millest kaugküte moodustab umbes poole.

Euroopas kasutab kaugkütet umbes 6000 asustatud punkti ning üle 100 miljoni elaniku on ühendatud kaugkütte võrku.

 

VI Energia Aastakonverents Gaas Põhja! toimus advokaadibüroo GLIMSTED ja Ehitusuudiste koostöös. 

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785