Autor: Tõnu Toompark • 13. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kui üürileandja nõuab üüritasu üürnikult sularahas, peab ta olema valmis üürnikule andma raha tasumist tõendava kviitungi.

Pangaülekanne on tänapäevane norm

Tänapäevane tavapärane norm on siiski üüriraha ülekandmine pangakontole. See on osapoolte jaoks märksa lihtsam ja odavam võimalus, mis jätab ära tüütu kokkusaamiste kokkuleppimise vajaduse.

Üüri sularahas kogumine ei tähenda automaatselt selle deklareerimata jätmist. Kindlasti ei ole soovitav üürileandjal üüritulu deklareerimata jätta.

Maksudest ei tasu kõrvale hoida

Maksude mittetasumine võib väga valusalt kätte maksta. Seda näiteks olukorras, kus üürileandjal tekivad üürnikuga probleemid ja viimane kas või kättemaksuks üürileandja maksuametile maksudest kõrvalehoidjana üles annab.

Sellisel juhul tuleb maksusid mittemaksnud üürileandjal tasuda maksud ja lisaks sellele veel ka trahv.

Ebamõistliku maksukoormuse vältimiseks tasub üüriäri ajada ettevõtte kaudu, mitte eraisikuna.