Maanteeamet püüab kohelda kõiki ehitajaid võrdselt

Maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk  Foto: Veiko Tõkman

Maanteeamet sai hiljuti uue peadirektori Priit Sauki. Kuigi uus peadirektor toob kaasa uued tuuled, nendivad peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk, ehitusosakonna juhataja Aivo Salum ning teede arenguosakonna juhataja Janek Hendrikson, et võimekust teede ehitamisel napib: Eestis lihtsalt pole piisava kvalifikatsiooniga inimesi.

 

3. detsembril toimuval Eesti Ehituskonverentsil 2015 räägivad oma plaanidest ja ettevõtmistest täpsemalt nii Maanteeameti juht Priit Sauk kui ka Riigi Kinnisvara värske juht Urmas Somelar.

Tutvu konverentsi programmiga ja registreeru

 

Maanteeameti teeinvesteeringute eelarve on ka käesoleval aastal samas suurusjärgus nagu kahel eelmisel. Olete sellega rahul?

Kaupo Sirk: Riigi poolt kinnitatud dokumendi “Riigi teehoiukava” kaudu on need summad ette antud ja selle põhjal me oma plaane ka teeme. Täpsustusi ja korrigeerimisi, eriti teede projekteerimise juures, tuleb muidugi ette igal aastal, sest juhtub, et mõni projekteerija ei saa töödega valmis ja projekt lükkub edasi, see on paratamatus.

Teedeehitusfirmade vahel valitseb tihe konkurents, viimase aasta-kahe jooksul on ka kütuse ja bituumeni hinnad langenud. Kuidas see seostub alapakkumiste tegemisega, on see endiselt suur probleem?

Salum: See on kahjuks jätkuv probleem. Erinevalt Soomest pole meil miinimumhindu kehtestatud ja kui ettevõtjalt tuleb pakkumus, mille kvalifitseerumisnõuded on täidetud ja ettevõte on kinnitanud, et pakkumus on reaalne, ei jää meil muud üle kui seda aktsepteerida.

Sirk: Alapakkumine pole sisuliselt päris õige termin. Töövõtja ju ise kinnitab, et ta on kõikide kuludega oma hinnapakkumises arvestanud. Kui pakkumine tuleb alla eelarve, küsime üle, kas pole tehtud juhuslikult arvutustes viga ja kas pakkuja on kõikide kuludega arvestanud.

Salum: Jah, kui pakkumusest paistab välja, et see on kõvasti allapoole õiget taset, siis säärase üleküsimise peale on ka loobutud, öeldud et, vabandust, arvutusviga. Me pole alapakkumistest absoluutselt huvitatud: ütleme alati kõigile, et tehke õiglasi pakkumisi, räägime seda nii järelevalvele, projekteerijale kui ka ehitajale.

Sirk: Sõnum on tõesti kõigile: pakkuge õiget hinda! Maanteeamet ei suru seda alla, see on turg, mis selleks sunnib.

Salum: Keegi pole suutnud ka väärtuspõhiseid hankeid käivitada ja realiseerida, need pole õnnestunud. Täidetakse ikkagi ära formaalsed väärtuspõhised põhimõtted ja ikkagi tuleb sama tulemus.

Ometi on Riigi Kinnisvara AS viinud läbi Riigiarhiivi väärtuspõhine ehitushanke, mida küll läbikukkunuks pidada ei saa?

Mainisite võrdse kohtlemise printsiipi. Isegi kui see printsiip iseenesest kehtib, kurdavad mitmed teedeehitajad selle üle, et seda pole kõigile osapooltele suudetud selgitada. Nõustute selle kriitikaga?

Mille juures olete järeleandmatumad ja kus jällegi võiksid ettevõtted kompromissikohti rohkem otsida?

Ettevõtjad on ka küsinud, miks Maanteeamet ei võiks rakendada performance-based-lepinguid (Performance Based Contracting) , mis määraksid ära vaid töö tulemuse ega fikseeriks kasutatavaid tehnoloogiaid ja materjale?

 

2012. aastal muutus liivpinnaste filtratsiooniteguri määramine ning teedeehitajad ja killustiku kaevandajad kurdavad, et uut nõuetekohast materjali pole enam kusagilt saada. Miks sellist muudatust läbi viia vaja oli?

Kuidas nendele küsimustele arutelu käigus vastat, loe novembrikuu "Ehitaja" ajakirjast.

Jaga lugu:
EHITUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad ehituse uudised igal nädalal enda postkasti.

Ehitusuudised.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 58 552 554
Helen Paapsi
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785