Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arenduste finantseerimise vähenemine viib hinnad tõusule?
Eesti pangad andsid 2015 II kvartalis eluasemete arendusprojektide finantseerimiseks 13,7 miljonit eurot. See kasvatas eluasemete arendusprojektide laenujäägi Eesti Panga andmetel 207 miljoni euro peale. Viimase aasta-pooleteise jooksul on laenukäive elamispindade arendamise sektorisse järk-järgult kasvanud. See siiski ei ole veel elamispindade arenduslaenude jääki püsivale tõusule viinud.
Edasised suundumused ei ole sedavõrd rõõmustavad. Eestis tegutsevad pangad on elamispindade arenduse finantseerimisele kriipsu peale tõmmanud või tõmbamas. See tähendab, et uute arendusprojektide jaoks laenude väljastamise sõel on muutunud eelnevate perioodide „tihedast“ praktiliselt selliseks, kus vaid üksikud suurarendajad suudavad pangast laenu välja rääkida.
Laenupakkumise vähenemine loob keskkonna, kus kõrge müügitempo tingimustes jõuab turule vähem uusi kortereid. Olemasolevate projektide jaoks on see pidu – konkurents väheneb, mis annab võimaluse sooduspakkumised lõpetada ja parimatel juhtudel isegi hakata hindu kõrgemale korrigeerima.
Arteri kvartali siseseinte müüritöid teostas hoonete kaupa neli erinevat töövõtjat. Ehitust juhtinud Merko Ehitus Eesti projektidirektori Ahti Suppi sõnul õigustas see lahendus end kindlasti, sest müüritööde maht oli väga suur ning tööde planeerimine ja juhtimine muutusid tänu sellele märksa lihtsamaks.