20. oktoober 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabeli ajalugu ulatub aastasse 2003, mil seda pingerida hakati Eesti Kaubandus-Tööstuskoja initsiatiivil koostama. Alates 2006. aastast on koostööpartneriks Eesti Tööandjate Keskliit.

Tehniliste arvestuste ja edetabelite koostamisega abistab Eesti Konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne´i Juhtimise Arendamise Instituudiga.

Konkurentsivõime edetabelites tuuakse ära ettevõtted, kes avaldavad selleks soovi, vastavad metoodikas ettenähtud tingimustele ja esitavad nõutavad statistilised andmed kahe aasta majandustegevuse kohta:

müügitulu,puhaskasum,tööjõukulud,investeeringud põhivarasse,omakapital jaaasta keskmine töötajate arv.

Allikas: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda

Kui Aasta ettevõtteks kuulutati ehitussektorist Kodumaja AS, siis konkuretnsivõimelisemate ettevõtete kategoorias pälvis kõrgeima tunnustuse Merko Ehitus AS.

Eesti ehitusliidri Merko Ehituse juht Andres Trink tunnistab Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, et firma on uute arengusuundade otsingutel, sest Eestis kasvuvõimalusi napib.

Merko on Eesti ehitussektori turuliider, kes – kui kogu ehitusmaht ruutmeetriteks konverteerida – ehitab siin iga kahekümnenda ruutmeetri. Kontsern teeb ehituse peatöövõttu, arendab kortereid, ehitab teid, välisvõrke, elektrirajatisi ja tööstusobjekte.

Samuti pakub kõikvõimalikke ehitus- ja kinnisvaraalaseid terviklahendusi terves Baltikumis. Eritähelepanu väärib see “terves Baltikumis”, sest Eesti ettevõtteid, kes on suutnud end neis kolmes riigis korralikult sisse süüa, pole väga palju. Mullu kasvatas Merko käivet Lätis 50 protsendi ja Leedus koguni 100 protsendi võrra.

Merko tugevuseks loetaske kopsakat omakapitali, mis võimaldab projekte ise laenurahast sõltumatult rahastada. Kui ongi laenu vaja, siis Merko oma renomeega saab seda hoopis hõlpsamini kui mõni mees metsast. Lisaks on kontserni trump suur krundiportfell. Sellest pakist saab õigel ajal õige kaardi välja tõmmata. Vabu krunte on Merko bilansis 60 miljoni euro väärtuses, neist enamik Riias.

Projektide õige ajastusega kergitas Merko korteriarenduse segmendi müügitulu ainuüksi 2014. aastal poole võrra. Stardiajastuse ja riskijulguse supernäide on Kentmanni 6 suurarenduse käivitamine Tallinna kesklinnas 2011. aastal. Paar varasemat aastat oli korteriehituses vaid kriisi haavu lakutud. Uusi eluasemeid ei julgenud keegi ehitada. Kuid nõudlust jagus.

Merko püstitas USA saatkonna naabrusesse ligi saja korteriga maja, mis müüs nagu soe sai. Enamik kuni 5000eurose ruutmeetrihinnaga kortereid oli läinud ammu enne ehitustellingute eemaldamist. Kindlasti mängis rolli, et kvaliteedi suhtes järjest nõudlikumatele klientidele annab Merko nimi teatava kindlustunde: Merko on ehitanud tuhandeid kodusid ja need pole selliseid kolme põrsakese majad, mille on ehitanud kits kärneriks tüüpi brigaadid, kes unustanud kõnniteed ja tänavavalgustuse.

Trink ütleb, et hea kvaliteet on firma jaoks “au ja uhkuse küsimus”. Merko iseloomustab oma tööd nii: terviklikult kujundatud elukeskkond, suur energiasäästlikkus, hea helipidavus nii sise- kui välismüra suhtes ja tervislik sisekliima.

Trink tunnistab, et Eestis on kasvuvõimalused üsna piiratud. “Parimal juhul suudame hoida oma positsiooni ja natuke turuga koos kasvada. Suurt arenguhüpet on raske teha. See sunnib meid otsima arenguvõimalusi mujalt.

”Viimasel ajal jälgitakse tähelepanelikult arenguid näiteks Põhjamaades. Valikuliselt on Merko osalenud Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel, omandamaks kogemust ja teadmisi kohalikest tavadest ja nõudmistest. Esimene suurem ehitus on Soomes juba soolas.

“Selles mõttes on meil praegu väga selgelt uue arengu otsingute periood,” tunnistab Trink.

Allikas: Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda