Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
275 päikesepaneeli hakkavad Ülemiste büroohoonele elektrit tootma
Technopolis Ülemiste paigaldas uuele kontorihoonele 275 ehitusintegreeritud päikesepaneeli, mis on suurim ühe hoone külge kinnitatud päikesepaneelide installatsioon Eestis.
Bernhard Schmidti nime kandev büroohoone, kuhu paigaldatakse 275 päikesepaneeli
Foto: Techopolis Ülemiste AS
Kuhu paneelid tulevad?
Bernhard Schmidti nime kandev büroohoone valmib oktoobri lõpuks. Majas on suletud netopindala ligikaudu 11 000 m² ja 45 meetri kõrgusena saab sellest kõrgeim ehitis lennujaama ja Ülemiste City piirkonnas.
Salvestid paiknevad 533 ruutmeetril ja katavad kogu 13-korruselise hoone lõunakülje. Ettevõte investeeris lahendusse 150 000 eurot.
„Lõõtsa tn 5 kerkiv büroohoone taotleb kõrget keskkonnasäästlikkuse eest välja antavat LEED kuldtaseme sertifikaati, mille puhul taastuvenergia kasutamine on üks olulisi nõudeid,“ rääkis Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Juba septembrist hakkab täiel võimsusel tööle 150 päikesepaneeli. Neist loodame saada 37000 kWh, mis vastab umbes kolme keskmise eramaja aastasele elektritarbimisele. Antud hoone puhul katab see ära 2% aastasest elektrikulust.“
„Tegemist on Eesti oludes teedrajava ettevõtmisega,“ kinnitas lahenduse tootja Naps Solar Estonia OÜ juhataja Ander Pukk. „Teistesse riikidesse oleme sarnaseid lahendusi tootnud ennegi, kuid Eestis on hoonega integreeritud päikesepaneelide kasutus veel väga haruldane. Kindlasti on see positiivne märk sellest, et energiasäästlike majade ehitus kogub ka meil üha enam hoogu.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
LEED kuldtaseme sertifikaati on Eestis antud üksikutele hoonetele ja lisaks energiasäästlikkusele on eelduseks, et maja ehitamisel kasutatakse võimalikult palju taaskasutatavaid ja kohalikke materjale.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.