Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööõnnetuste arv ehituses kasvab
Kahetsusväärsel kombel on tööõnnetuste arv ehituses kasvanud ning jõudnud juba üle saja piiri. Tööõnnetuste arvu vähenemine peab olema eesmärgistatud nulliga, mitte sõltuma kas siis ehitusmahude kasvust või langusest.
Tööõnnetuste arvu kasvu näeme ehitussektoris kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. 140 tööõnnetust on toiminud puidutööstuse sektoris, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, kuid tööõnnetusi toimub igas sektoris.
Tööõnnetuste saldo 2015
2015. aasta esimese 5 kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega. 5 töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu.
Olgugi et töökeskkonna riskianalüüsi tegemine on iga tööandja kohustus, on tegelik situatsioon kurb - töökeskkonna riskid on paljudes ettevõtetes hindamata või alahinnatud. Sageli ei teadvustata, et mitte ainult füüsiline vaid ka kontoritöö võib põhjustada püsivaid tervisekahjustusi, mille tagajärjeks on töövõime langus või koguni töölt kõrvale jäämine.
Tööinspektsioon tuletab siinkohal meelde, et läbimõeldud töökeskkonna riskianalüüs ja õige töökorraldus aitavad vältida riske töökohal ning paneb südamele, et ohutu töökeskkonna loovad tööandja ja töötaja üheskoos.
Seotud lood
Akustika on hoone funktsionaalsuse ja kasutusmugavuse seisukohalt sama oluline kui energiatõhusus või sisekliima. Liigses müras väheneb inimeste keskendumisvõime, kasvab stressitase ning kannatab töö kvaliteet. Ruukki Products ASi Baltikumi tehnilise toe ja jätkusuutlikkuse juht Kaupo Pertel nendib, et õigete ehitusmaterjalidega on võimalik seda kõike ennetada.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Viimased uudised
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Üritused
Hetkel kuum
“Kahtlemata külvaks see häda ja õnnetust”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele