Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lauluväljaku kortermajad saavad lisa
Tallinna linnavalitsus otsustab 10. juuni istungil Lasnamäe servale Lauluväljaku naabrusse kolm korruselamut ehitada võimaldava detailplaneeringu kehtestamise.
Meerofi kortermaja ehitus Pirita teel
Foto: Raul Mee
Narva mnt 105 // Mäe tn 2, Narva mnt 105a ja 107 kruntide detailplaneeringuga on 0,64 ha suurusele planeeringualale kavandatud üks kuni kuue maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu, üks kuni nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega korterelamu ning üks kuni kaheksa maapealse ja ühe maa-aluse korrusega äripindadega korterelamu.
Planeeritud maa-ala asub Lasnamäe linnaosas Paevälja asumis Narva mnt ja Mäe tänava ristmikul, Maarjamäe paekalda, Tallinna lauluväljaku ja Paekalda haljasala vahetus läheduses. Praegu on piirkond hoonestatud üksikute kuni kahekorruseliste elamutega, millest enamik on kunagised talukohad. Selge, väljakujunenud hoonestusstruktuur piirkonnas puudub. Kontaktvööndisse jäävad ka Narva mnt äärsed suuremad asfalteeritud platsid, mis on kasutuses nii autoparklate kui ka õppesõiduplatsidena.
Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles osaühing Arcadia. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 24. augusti 2011 korraldusega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Harju Maavalitsuses korraldati 26. augustil 2014 detailplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud vastuväidete arutelu ning Harju maavanem andis 11. septembri 2014 kirjaga detailplaneeringule heakskiidu.
Arkaadia Halduse AS on võtnud kohustuse tagada oma vahendite arvel detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ehitamine ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni rajamine.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.