Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
ELi direktiiv seab uutele hoonetele ranged energiakulu piirangud
2021. aastal jõustub Eestis Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt peavad kõik uued ehitised olema liginullenergiahooned, mis eeldab väga heade ehituslike lahenduste kasutamist.
Täna on Eestis vaid kaks maja, mis vastavad passiivmaja sertifikaadi nõuetele. Põlvas ja Tartumaal asuvate elamute projekteerija Kristo Kalbe sõnul on nende ehitamine andnud hea kogemuse, kuidas sobitada ebatraditsiooniline hoone pimedasse Eesti kliimasse. “Selleks, et oleksime viie aasta pärast valmis ehitama maailmatasemel passiivmaju, peame ühendama teadmised geograafiast ja ehitusfüüsikast ning kasutama senisest innovaatilisemaid ehitusmaterjale,” selgitas Kalbe ning lisas, et tegemist on selgelt tõusva ehitustrendiga. Juba sel aastal valmib Eestis mitu uut passiivmaja.
Hoonete energiatõhususe direktiiv toob kaasa mitmeid muudatusi nii kinnisvara arendajate kui ehitusmaterjalide tootjate jaoks. Näiteks seatakse energiasäästu nõue ka uute ehitiste klaasidele.
“Passiivmaja üheks olulisemaks osaks on õigesse ilmakaarde projekteeritud aknad ning energiasäästlikud klaasid, mis täidaks toad nii valguse kui soojusega,” selgitas klaasitootja Guardian esindaja Vaidas Petkevičius ning lisas, et Eesti kliimas sobib selleks spetsiaalne kolmekordne klaaspakett, mis tänu oma soojusjuhtivusele ja isolatsioonivõimele takistab suvel ülekuumenemise eest ning hoiab talvel kütmiskulud madalal.
Maailma esimene passiivmaja ehitati 25 aastat tagasi Saksamaal. Eelmisel aastal ületas passiivmajade kogupindala Euroopas 1 miljonit ruutmeetrit. Hetkel asub suurim sertifitseeritud passiivne kontorihoone Viinis, mille pindala on 21 000 ruutmeetrit ning väikseim Saksamaal pindalaga 11 ruutmeetrit.
Autor: Ehitusuudised.ee toimetus
Seotud lood
Armatuuri sidumine võib tunduda väikese tööna, kuni seda tuleb teha sadu või tuhandeid kordi päevas. Siis hakkavad lugema nii ühe seose tegemiseks kuluvad sekundid kui ka traadikulu ja tööriista kasutusmugavus. Mida kiirem ja lihtsam on iga sidumine, seda suuremaks kasvab võit terve tööpäeva jooksul.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele