Autor: Marge Ugezene • 15. aprill 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Võlgnevusi võib E&G-l olla kuni 1,5 miljonit eurot, aga eks seda tuvastab täpsemalt saneerijaja ka, kuidas on ettevõttel juhtunud, et puudu on jäänud sedavõrd suur rahavoog kohustuste täitmiseks,” avaldas Marie Rosin, kes juhib Kreedix OÜ-d, mis esindab 15 võlausaldajat, kes tahavad E&G-lt umbes 350 000 eurot. “Teame veel kolme, kes püüavad oma meetoditega Artur Fjodorovile läheneda, nende nõude summa on orienteeruvalt 100 000 eurot,” lisas Rosin.

Kui Äripäev hakkas läbi helistama eri objektidel töötanud allhankijaid, selgus, et rahata jäänuid on kindlasti rohkem kui 18. Probleeme on üle Eesti, Valgast alustades, Narvaga lõpetades. Üks ettevõtjatest väitis, et E&G töötaja tunnistas, et nende laual on kokku 200 nõuet.

E&G esitas kohtusse saneerimisavalduse, mille menetlusse võtmine on otsustamisel. Rosina teada kavatseb E&G saneerimisel kolme aasta jooksul võlad 60% ulatuses tasuda, 40% rahast võlausaldajad ei näeks. Et nii ka läheks, peaks sellise asjade käiguga nõustuma 2/3 võlausaldajatest.

Rosin avaldas, et E&G omakorda nõuab võlausaldajatelt kahju välja. “Parim kaitse on rünnak,” ütles Rosin.

Rosina hinnangul on Fjodoroviga läbirääkimiste pidamine lootusetu.“Oleme temaga piike jaganud juba Rahva Kinnisvara OÜ ajast ja tema taktika on alati olnud kõige üle vaidlemine ja lõputu venitamine, misjärel laseb kiiresti ettevõtte põhja,” selgitas Rosin. “Praegu on täpselt samasugune korduspilt.”

Metsamajandusest ehitusmaastikule

E&G kandis alles viis aastat tagasi nime A-Rõngas, mis ei tegelnud ehituse, vaid metsamajandusega. Omanikud olid vanem abielupaar Ripsid ja nende poeg.

“Kui palju meie teenisime? Ühe euro,” puhkeb Merle Rips naerma ja selgitab, et rikkaks perefirma müümine neid abikaasaga ei teinud.

Miks pere firmast loobus? Kuna Heiki Rips oli ka metsaülem, siis mõne aja pärast leidis Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), et mehel ei ole riigitöötajana eetiline omada metsandusettevõtet. Poeg valis arstiks õppimise – kadus lootus, et ettevõte perre jääb. Seega vajus firma tegevus 1999. aasta paiku pikaks ajaks soiku. Enne seda oli tegevus intensiivne.

Ripsid kaalusid variante, mida firmaga teha. Üks võimalus olnuks likvideerimine, aga lõpuks pani naine üles teate firma müümissooviga, lootuses, et pakkumise teeb mõni metsafirma. “Inimene võib loota ju palju asju,” nendib Merle Rips tagantjärgi.

E-kirja teel sai ta kokkuleppele hoopis ühe noormehe, Artur Fjodoroviga.  Notari juures kohtus abielupaar peale Fjodorovi ootamatult aga noorukese Ege Stiina Järvmägiga, kes sai ettevõtte uueks omanikuks. Lepingu vormistamisel mainisid noored Ripsidele, et A-Rõngas vahetab nime. Peagi kinnitas ettevõte ehitusturul kanda E&G Investi, hiljem E&G nime all.

Saneerimine põhjendamatuNCC Ehituse endine juht Toomas AlleKuidas ehitusettevõtet saneerida? See on minu jaoks müstika. Võib-olla on tal palju varasid, näiteks maid? Kui neid ei ole, siis kõlab see väga kummaliselt. Ma saan saneerimisest aru, kui on tootmisettevõte. Siis otsitakse võib-olla uusi turge, ehituses aga tehakse tööd samadele turgudele.Alltöövõtjate hulk on piiratud. Kui sa jätad maksmata, siis töövõtjaid ei tule. Ega võlad kellelegi saladuseks jää. Kui firma läheb vett vedama ja tehakse järgmine – pannakse uus mask ette –, siis töövõtjad ikkagi teavad, kes ettevõtte taga on.Kui ettevõtjad on mitu korda libastunud, siis võiks kuskil piir olla. Ka tellijatelt peaks surve tulema. Seadusandlust oleks vaja täiendada, aga kus on kuldne kesktee?

Hangetele vaja ajalugu

“Nad tahtsid meie firmat, sest selle ajalugu algas aastast 1993. Nad väitsid tookord, et kavatsevad tegeleda ehitusega ja neil on vaja riigihangetel osalemiseks ajalugu,” meenutas Rips noorte kõrget ambitsiooni. Kui Rips hiljem Järvmägiga suhtles, oli viimane rahul. “Ütles, et läheb väga hästi, nad on võitnud mitmeid riigihankeid ja kõik on viimse peal.”

Ripsi häirib, millisesse seisu on endine perefirma nüüd jõudnud. “Mind tegi kurvaks juba see, et firma nime muudeti. Me ei saanud põhjusest aru,” lisas Rips. “Riigivõlgu või muud sarnast meil ei olnud. Absoluutselt puhas firma.”

Ka E&G taust on kena, sest maksuvõlgu ei ole, mida teavad nii allhankijad kui tellijad. Korralikkus annab rohelise tule riigihangetel, mis on E&G töö ja leib. Kreedix OÜ andmetel on firma ainuüksi 2013. aastast praeguseni edukas olnud 32 hankel.

Ajaga on siiski probleemid kuhjunud. Hiljuti, märtsi teises pooles lõppes E&G 1,1 miljoni eurone leping Tallinna Kiirabiga, mille hoonet pidi firma rekonstrueerima, samuti ehitama teise korruse.

Reaalsus on, et ehitusfirma suutis kiirabi juhi Raul Adlase hinnangul teha kõigist töödest vaid 30%. “Me praktiliselt ei saa majas töötada. 2/3 majast on kasutuskõlbmatu,” kirjeldas Adlas trööstitut olukorda pärast kaheksaks kuuks sõlmitud lepingu lõppemist. “Probleemid algasid kohe.”

E&G esitas täiendavaid graafikuid, vahetas kiirabiga kirju, kuid tööd ei edenenud. Peale töö venimise jäädi võlgu allhankijatele. “Mõned on meilt küsinud, mida teha, kui töö tehtud, aga raha saamata,” tõdes Adlas, märkides, et käiku on läinud kohtutõkendid. “Tartu maakohus saatis välja teate, et ei luba E&G arvele raha maksta. Üks hageja on nii raha sisse nõudnud.”

Ka Nõo muusikakooli ehitamine ei edene. Artur Fjodorov käis läinud nädalal üle Eesti tellijate ja allhankijatega kohtumas, Nõo vallavanem Rain Sangernebo kohtumisega rahule ei jäänud, kuuldes firma finantsraskustest. Milliseks Fjodorov neid nimetas? “Tõsisteks,” vastas Sangernebo. “Fjodorov tutvustas mudeleid, mis rakenduvad, kui ühed või teised probleemid nende jaoks lahenevad, aga ettekandmine ei olnud päris veenev. Meie jaoks on veenev, kui objektil käib ehitustegevus ja tehakse kaotatud aega tasa.”

“Turule tekivad sellised tegelinskid aeg-ajalt,” märkis Sangernebo.

Ettevõtja ummikus

Maardu firma Impernova omanik Pavel Esin pidanuks nägema Narva bastioni restaureerimise eest 120 000 eurot, kuid läks E&G-ga kokkuleppele, nõustudes 36 000 euroga. Sellest maksis E&G 10 000. “Kui 20 töötajat helistavad ja küsivad palka, siis pole tähtis, milline kasum tuleb – vähemalt pole ma kellelegi võlgu, tunnen end siis hästi. See on minu poliitika, Fjodorovil on teine,” põhjendas Esin valusat kompromissi. “Kui kohtusse lähen ja võidan, siis rahast olen ikka ilma. Mul juba on selline kogemus.”

Nõo muusikakoolis töid teinud Timorvara omanik Väino Peets eelistas kohtuteed. Ta tahab E&G-lt kolme objekti eest kokku umbes 76 000 eurot. “Fjodorovi jutt on hea, kiire ja sorav,” rääkis Peets, kes on nõiaringis, sest peab ka ise võlausaldajatele maksma. “Saatsin kirja, et palun kannatage.”

Kohtusse pöördunute seas on veel TP Katus, mille omanik Tiit Paalberg hindab võlga umbes 35 000 euro suuruseks.

“Rõve hais on asjal juba juures. Üldiselt on nad (E&G – toim) pankrotis,” usub Paalberg, kes kohtule ei panusta, sest võit ei võrdu võla tagasimaksmisega. “Põhimõtteliselt on kogu meie raha E&G käes. Kui raha jääb saamata, on sisuliselt pankrot.”