Autor: Juuli Laanemets • 9. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus ehitusseadustik muudab vastutuse selgemaks

Foto: Raul Mee
Eelmise riigikogu koosseis võttis veebruaris vastu suvel jõustuva uue ehitusseadustiku, mis koos uue planeerimisseadusega toob kaasa mitmeid muudatusi, mille mõjude hindamisel pole asjaosalised sugugi üksmeelel.

Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) peadirektori asetäitja Kaur Kajak ütles suvel jõustuva ehitusseadustiku kohta, et erinevate seaduste kodifitseerimine annab väga hea aluse ehituspoliitika arendamiseks ja ehitustegevuse määramiseks - suunad on olemas nii lähiaastateks kui ka pikas perspektiivis.

Kajaku sõnul pole varem seadusele nii põhjalikku analüüsi tehtud. „Hetkel tuleks uue seaduse rakendamiseks anda aega, samas ei tohiks vaibuda ehitusvaldkonna sisuliste eesmärkide saavutamise arutelu. Edasi tuleks analüüsida eelkõige ehitusettevõtjate tegevusõigusi käsitlevat regulatsiooni ja ehitusjärelevalve korraldust. Uue seadusega täpsustub ja mõnevõrra läheb rangemaks kogu ohutusalane osa. Samas tahaksin kõiki rahustada, sest uus ehitusseadustik ei too kaasa tegelikult suuri muudatusi. Kuna kogu kodifitseerimine ja uue seadustiku kirjutamine on võtnud sedavõrd kaua aega, on selle protsessi käigus tekkinud head ideed juba kehtivasse õigusesse kas ehitusseaduse või selle määruste hiljutiste muudatustena sisse hiilinud,“ sõnas Kajak.

Kutseomistamise ja vastutava isiku kord muutub

1. juuliks 2018 peavad kõigil ehitusvaldkonnas tegutsevatel vastutavatel spetsialistidel olema kutsetunnistus. Kajak arvas, et pädeva kaadri palkamine ehitusettevõtetes ei pruugi viia veel ehitushindade tõusuni. „Kutsetunnistuse nõue tagab asjatundliku ehitamise. Pigem annavad teadmised oskuse ressursse mõistlikult suunata ning tegevusi efektiivsemalt planeerida ja läbi viia. TJA jaoks on oluline, et saavutatakse ohutuseesmärgid ja neid oleks võimalik hiljem ka kontrollida.“

Samuti muutub vastutava isiku kord. Praegu kehtiv ehitusseadustik lubab olla inimesel vastutav paljudes ettevõtetes, ent uues seaduses lubatakse olla pädev isik kuni kolmes ettevõttes.

Korterühistute renoveerimisturul tegutsev Balti Vara Fasaadid OÜ on keskendunud terviklahendustele. Ettevõtte juhatuse liige ja kvaliteedijuht Aimar Unt leiab, et samas ei kao juba registris olevad inimesed varasematest registritest kuhugi. "Seega võtab aega, kui üleminekuperiood läbi saab, kehtivused aeguvad ja et turg korrastuks ning inimesed ka sisuliselt suudaksid hallata teemat,“ sõnas Unt.

Oluline tähtsus on digilahendustel ja ehitisregistri sujuval toimimisel. Digitaalne ehituslubade menetlemine kergendab hilisemat järelevalvet, vähendab bürokraatiat ning ehitise omanikul tekib kindlus dokumentatsiooni säilimises.

Aimar Unt rõõmustab, et ehituslubade taotlemise kord muutub. „Ehitusloa taotlused laetakse ehitusregistrisse üles. Loodetavasti võtab see bürokraatiat vähemaks ja tagab sujuvama töö,“ avaldas ta lootust. „Meie sektoris on tööde aeg limiteeritud - aprillist novembrikuuni. Tihtipeale on juhtunud, et kui nad ei jõua oma ehituslubasid enne jaanipäeva taotleda, ei pruugi jõuda ehituseni samal aastal, sest KOVid puhkavad suvel ja kooskõlastused venivad. See on oluline muutus ja loodetavasti hakkavad protsessid olema selle võrra kiiremad.“

Rikkumised lohakusest või pahatahtlikkusest

Hea ehitustava tagamiseks on vajalik korrastada juhiste ja nõuete süsteemi ja parandada nende kättesaadavust. Uue seadustiku jõustumine annab seadusandlikud aktid, kuid on terve rida nõudeid, mis tulenevad muudest allikatest, näiteks standardid, tootja juhised, õppeasutuste juhendmaterjalid jne.

„Tehnilise järelevalve ameti praktika näitab, et ehitamisel ei toimu rikkumised niivõrd teadmatusest, kui lohakusest või teadlikust tegutsemisest, mille eesmärk on näiteks kulude kokkuhoid. Buumiajal ehitati sageli kiirustades, ilma projektita ja nõudeid järgimata. Pärast buumi oli märksõnaks kulude kokkuhoid. Loodan, et täna oleme jõudmas ajajärku, kus kulude kokkuhoid pole ehitamise peamine eesmärk, vaid aega võetakse rohkem ehitise kavandamisele ja planeerimisele, mille tulemusena saavutatakse parem kvaliteet,“ sõnas Kajak.

Tööde kvaliteet võiks tõusta

Uue seadustiku jõustumisel 1. juulist kohustub ehitusettevõtja sõlmima lepingu pädeva isikuga. Pädevust tõestab omakorda kutsetunnistus. Uues seaduses on eraldi välja toodud kõigi osapoolte kohustused, sealhulgas omaniku, omaniku järelevalve ja ehitusettevõtja omad.

Aimar Unt usub, et uus seadus peaks tõstma tööde kvaliteeti. „Protsess algab juba sellega, et pädev isik kinnitav ehitusdokumentatsiooni. Kui keegi juba midagi allkirjastab, siis võiks eeldada, et ta on ka reaalselt protsessis sees.“

Kohustus pädevust kontrollida on kõigil osapooltel, esiteks peaks seda tegema omanik ehk tellija ja omaniku järelevalve ning ehitusettevõtja oma allhankijatel.

„Erasektoris on ehitushankeid näiteks kortermajade renoveerimisel. Kui pädevust ei kontrollita, siis ei muutu ka midagi. Uute hangete tulekul peaks nõuded karmimalt sisse kirjutama. Näiteks, et peatöövõtjal oleksid kõik registreeringud ja alltöövõtjal kõik load. Samas, kui peatöövõtjal on ainult üldtööde litsents ja ta tellib eritööd litsentseeritud alltöövõtjalt, pole peatöövõtjal vajalikke eriteadmisi, et tehtud tööde kvaliteeti hinnata,“ arutles Unt. „Kahjuks seda nõuet pole nii vanas ega ka uues seaduses. Konkurents oleks siis võrdsematel alustel ja puhastaks lõppkokkuvõttes turgu.“

Ehituses hinnad tõusevad

Undi sõnul pole pädeva personali leidmine tööturult kiita. „6 klassi haridusega ettevõtja peab nüüd palkama pädevad inimesed tööle ja maksma neile ka väärilist palka. Seega peaks sellises turusegmendis hinnad tõusma ja konkurents ühtlustuma. Pikemas perspektiivis tõstab see muidugi kogu ehituse hinda. Samas, väikese ehitusfirma spetsialist, kes on töötanud 15 aastat oma turusegmendis ilma kvalifikatsioonita, on nüüd olukorras, kus peab tegema eksamid. Inimlikult vaadates tunduks see liiga karm, kui nad peavad pädeva isiku endale tööle võtma,“ arutles Unt nõuete üle. „Eks see pädevuse nõude kohustus toob kaasa personaliprobleemi."

Unt prognoosib, et järgmisel aastal korteriühistute renoveerimise turg tõuseb ja on vaja kaasata uut personali, kuid vastava hariduse ning pädevusega isiku leidmine pole kuigi lihtne. "See ülesanne alles ootab lahendamist. Vastutus on suur, aga inimesi peab saama usaldada, et nad oma teadmistega ka välja veaks.“

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785